N, 9.02.2023

Ürask rüüstas mullu massiliselt Lõuna-Eesti kuusemetsi

Eveliis Vaaks
, Maa Elu kaasautor
Ürask rüüstas mullu massiliselt Lõuna-Eesti kuusemetsi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Eesti Erametsaliidu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on kooreüraskite populatsioon viimastel soojadel suvedel ja talvedel saanud jõudsalt areneda.
Eesti Erametsaliidu juhatuse liikme Atso Adsoni sõnul on kooreüraskite populatsioon viimastel soojadel suvedel ja talvedel saanud jõudsalt areneda. Foto: Erakogu

Viimastel aastatel teeb metsakahjuritest suurt muret kuuse-kooreürask. Harjumatult soojad suved ja järjest pehmemad talved loovad ideaalsed tingimused, et kuuse-kooreürask saaks Eesti metsades tegutseda ja levida.

Eesti Erametsaliidu juhatuse liikme ja Valgamaa metsaühistu juhi Atso Adsoni sõnul on tavatult kuumad suved alates 2018. aastast pannud kogu põhjala regiooni metsad suure ilmastikusurve alla. Eeskätt puudutab see kuuski ja kuusikuid. „Kuusk oma pindmise juurestikuga sõltub vägagi sademetest ja palavate päevade rohkusest. Kuuse kahjuks räägib seegi, et suur osa puudest on eelnevalt juurepessist nõrgestatud ja seda raskem on puul kooreüraskitega võidelda,” rääkis Adson.

2021. aastal Eestis tehtud metsakaitse-ekspertiisidest (kogupindala 2435 ha) selgus, et suurim metsakahjustaja oligi kuuse-kooreürask 667 hektaril. „Enim kahjustusi esines Valgamaal 155 ha, Võrumaal 101 ha ja Tartumaal 84 ha,” rääkis Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.

Metsad ihkavad klassikalist talve

Kooreüraskite populatsioon on viimastel soojadel suvedel ja talvedel saanud jõudsalt areneda. „Sellistes tingimustes suudavad putukad ühel aastal luua kaks või enam põlvkonda ja kuna talved on olnud suhteliselt soojad, siis puukoore alla talvituma jäänud mardikad enam ei hukku,” rääkis Adson.

Ka maapinna vähene külmumine soodustab talvituma laskunud mardikate ellujäämist. „Eesti metsad tunnevad suurt puudust klassikalisest talvest, kus esmalt saabuvad külmad ilmad ja maapind külmub korralikult,” ütles ta.

Kuna üraskite arv on kasvanud väga suureks, suudetakse Adsoni sõnul ka tugevamatele kuuskedele n-ö kambakas teha ja need hävitada. „Euroopas on see juba toimunud ja nii ka meil. Meie metsades on kolletuvaid ja kuivanud gruppe üha rohkem märgata.”

Märksõnad
Tagasi üles