Standardi koostamisel kaotati muu hulgas näiteks varem kehtinud erisused suurtele ja väikestele metsaomanikele. Maa Elu palus metsaomanike jaoks tuua välja mõned peamised muudatused.
Sertida saab ka mittemetsamaad
Olulise uuendusena on võimalik sertida ka mittemetsamaad, näiteks üksikpuid, istandikke ja poollooduslikke kooslusi. „Serti saab taotleda näiteks võsastunud põllu- või püsirohumaadele, kus on palju kasutatavat puitmaterjali, aga sellele puidule ei saanud seni panna külge sertifikaati. See loob täiendava võimaluse olukorras, kus jätkusuutlikku materjali vajatakse puiduturul aina rohkem,” selgitas Eve Rebane ja lisas, et kuna ka energia- ja soojatootjad peavad hakkama biomassi jätkusuutlikkust tõestama, on tegu tähtsa muudatusega.
Juhtimissüsteem
Organisatsioonil, kes taotleb PEFC-sertifikaati, tuleb nüüdsest luua juhtimissüsteem. Metsaomaniku juhtimissüsteem peab sisaldama metsamajandamistööde kavandamise, korraldamise, tegemise ja tulemuste hindamise põhimõtteid.
Gunnar Reinapu sõnul on eesmärk, et metsatöid tegev inimene saaks töövõtete ja lõppeesmärkide osas metsaomanikult täpsed suunised. „Kui ootused ja põhimõtted suudetakse metsas töötavale inimesele suuliselt edasi anda, ei pea neid kirjalikult vormistama,” täiendas Rebane.
„Väikemetsaomanikul on siin kindlasti abiks ka grupisertifitseerimine, mis aitab mõne keerulisema nõudega hakkama saada. Aga väikemetsaomaniku juhtimissüsteem võib olla üsna lühike – ise planeerin, teostan ja vaatan tegevuse üle. Kui midagi on vaja muuta, teen järgmisel korral paremini,” tõi Reinapu näite.
Lisaks metsamajandamistööde keskkonnakaitseliste ja majanduslike mõjude hindamise põhimõtetele kajastub juhtimissüsteemis ka see, millised on kohaliku kogukonna vajadused ja ootused ning kogukonnaga suhtlemise põhimõtted. Viimast võib väiksem metsaomanik, kel tavaliselt suuri metsamajandamistöid ette ei tule, vahetu naabriga suheldes suuliselt teha.