Musta pässiku kasvatajaid on juba üle viiesaja

Siim Kabritsa sõnul on musta pässiku kasvatamisel teenistus puiduliste saadustega võrreldes suurem ja tulu saamine kiirem. Foto: Allan Leppikson/Reval Foto

Nii looduslike ravimtaimede sõbrad kui ka paljud metsaomanikud on viimasel ajal enda jaoks avastanud kasepuudel kasvava musta pässiku ehk chaga mitmekülgsed väärtused, mida meie maarahvas tegelikult juba ammu tundis. Tegu on aga mõlemale poolele kasuliku taasavastamisega.

Osaühingu Chaga tegevjuht ja üks omanikke Siim Kabrits, olite varem tuntud Eesti metsmustika Aasiasse eksportijana, kuidas sattusite musta pässiku ehk chaga juurde?

Eesti pindalast moodustab poole mets ja sellest ligikaudu 60 protsenti ei ole väärtuslik palgipuit. Omakorda kolmandiku kõigist meie metsadest moodustavad kase- või sega­metsad. Chaga on esimene mittepuiduline metsasaadus, mida metsaomanikel on võimalik kasvatada ja sellelt tulu teenida, ilma et peaks metsa maha võtma.

Teenistus sellest on puiduliste saadustega võrreldes parem ja tulu saamine kiirem. Meie firma on kaks aastat seda tegevust populariseerinud ja ka ise kasvandusi rajanud. Idee on tulnud Soomest, kus musta pässiku kasvatamist on arendatud juba üle kümne aasta.

Meie rajame oma kasvandusi koostöös Belgia partneriga. Toimub see nii, et Eestis kasvatatud musta pässiku alg- ehk ematüvi läheb sinna ja tuleb tagasi spetsiaalsete kasvatustüüblitena ehk paljundamine toimub Belgias. Tänaseks on kasvatajate hulk siin juba üle viiesaja. Seega on asi kiiresti populaarsust kogunud. Lisaks oleme ka ise metsa ostnud ja rentinud ning sinna kasvatusi rajanud. Kasvatajailt ostame toorme tagasi kindla hinnaga ja nad on sellest väga huvitatud.

Olete seda nimetanud innovatiivseks roheäriks ehk see peaks olema kasulik kõigile osapooltele? Mis eelised siin Eestil on?