/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2022/01/26/14328522t1hb345.jpg)
Nii looduslike ravimtaimede sõbrad kui ka paljud metsaomanikud on viimasel ajal enda jaoks avastanud kasepuudel kasvava musta pässiku ehk chaga mitmekülgsed väärtused, mida meie maarahvas tegelikult juba ammu tundis. Tegu on aga mõlemale poolele kasuliku taasavastamisega.
Osaühingu Chaga tegevjuht ja üks omanikke Siim Kabrits, olite varem tuntud Eesti metsmustika Aasiasse eksportijana, kuidas sattusite musta pässiku ehk chaga juurde?
Eesti pindalast moodustab poole mets ja sellest ligikaudu 60 protsenti ei ole väärtuslik palgipuit. Omakorda kolmandiku kõigist meie metsadest moodustavad kase- või segametsad. Chaga on esimene mittepuiduline metsasaadus, mida metsaomanikel on võimalik kasvatada ja sellelt tulu teenida, ilma et peaks metsa maha võtma.
Teenistus sellest on puiduliste saadustega võrreldes parem ja tulu saamine kiirem. Meie firma on kaks aastat seda tegevust populariseerinud ja ka ise kasvandusi rajanud. Idee on tulnud Soomest, kus musta pässiku kasvatamist on arendatud juba üle kümne aasta.
Meie rajame oma kasvandusi koostöös Belgia partneriga. Toimub see nii, et Eestis kasvatatud musta pässiku alg- ehk ematüvi läheb sinna ja tuleb tagasi spetsiaalsete kasvatustüüblitena ehk paljundamine toimub Belgias. Tänaseks on kasvatajate hulk siin juba üle viiesaja. Seega on asi kiiresti populaarsust kogunud. Lisaks oleme ka ise metsa ostnud ja rentinud ning sinna kasvatusi rajanud. Kasvatajailt ostame toorme tagasi kindla hinnaga ja nad on sellest väga huvitatud.
Olete seda nimetanud innovatiivseks roheäriks ehk see peaks olema kasulik kõigile osapooltele? Mis eelised siin Eestil on?
Must pässik ehk chaga vajab elus puud ja puhast õhku ehk seda ei saa sisetingimustes kasvatada, ka mitte näiteks Hiinas, kus õhk rikutud. Eesti ja Soome on selleks väga head kohad – õhk on puhas ja see, mis metsas kasvab, on hea kvaliteediga ehk siinne kasvukeskkond ideaalne. Teatavasti võtavad seened enda sisse kahjulikke raskmetalle ja pestitsiide.
Järjest enam räägitakse ka ravimitööstuse reostusest ja otsitakse lahendusi rohepöördeks selleski valdkonnas. Puhtas looduses kasvanud seened pakuvad hea võimaluse. Meil on meeskonnas ka arste ja teadureid, kes pidevalt jälgivad, mis selles vallas maailmas toimub ja teadusajakirjad avaldavad. Musta pässikuga on tehtud väga palju kalleid katseid ja saadud paljulubavaid tulemusi. Järelikult nähakse siin potentsiaali. Meeles tuleb pidada, et tegu on ikkagi toidulisandi, mitte toiduga. Oluline on märkida sedagi, et tegu pole mingi uue trendiga, vaid chaga’t on tarvitatud tervise tugevdamiseks sajandeid ja see on soome-ugri rahvaste kultuuri osa ehk taasavastatud vana. Tegu on puhtalt meie oma asjaga, mis siin kultuuriruumis sajandeid olnud, nagu ka paljud teised ravimtaimed ja -seened. Põhiliselt reklaamitakse praegu chaga’st tehtud tooteid immuunsüsteemi toetajana.
Nii et must pässik ehk chaga on vahepeal unustatud vana asi ja sel on nüüd justkui uus tulemine. Kas sellega kaasneb metsaomanikele ka mingeid ohtusid?
Meie metsandus on seni olnud väga puidu- ehk palgikeskne. Chaga on esimene suurem metsa kõrvalkasutus, mis võimaldab omanikul lisatulu teenida. Oluline on, et need seni väiksema väärtusega puud, mis kasvanud liigniisketes või raskesti ligipääsetavates kohtades, saavad uue väärtuse. Metsaomanikele on see tee senisest mitmekülgsema majandamise poole. Kartus, et must pässik hakkab elus kaskedel edasi levima ja põhjustab puu surma, on täiesti asjatu. Puudest ei saa küll palgipuid, aga seened kasvavad puuga sümbioosis ja nende levik õhu kaudu pärast puu surma on kuni 30 meetrit ehk suhteliselt piiratud.
Kommentaar: kaaluge riske
/nginx/o/2022/01/26/14328523t1h5894.jpg)
Mati Sepp
Eesti Metsa Abiks
Musta pässikut peetakse parasiitseeneks, mis elutegevuse käigus mädandab puutüve puitu, millel kasvab. Puust, millele seen kunstlikult kasvama pandud on, saab kas paberipuu või küttepuu. Kuna kvaliteetpuitu sellest puust enam ei saa, on mõistlik kaaluda pässiku kasvatamist kaasikutes, mis on väikese väärtusega, kuna sealt tuleb valdavalt ka ilma pässikuta kütte- ja paberipuu. Ühest küljest peaks pässiku kasvatamine kaasa tooma ökosüsteemi rikastumise, kuna loob ka teistele liikidele eelduse kasvada. Samas peab iga maaomanik arvestama, et kasepaku kasvatamine ei ole võimalik pässikuga ühel ajal.
Lisaks veel üks asi, millele pole palju tähelepanu pööratud: kui pässiku majanduslik turg kokku ei kuku ja asi saabki suure hoo sisse, siis kuidas hakkavad maaomanikud oma kasvatusi kaitsma? Maaomanik võib viis aastat pässikut kasvatada, teeb kõik kulutused, aga piisab 3–4 tunnist ja ühest pimedast õhtust ning varas teeb kogu kasvanduse tühjaks. Praegu saab igaüks musta pässikut näiteks RMK metsadest korjata ja ilma suurema mureta seda kokkuostu müüa. Maaomanik peaks hoolega kaaluma, kuhu ta oma pässikukasvatuse rajab. Kui see on otse tee kõrval ehk nii-öelda must kuld, mis ootab lihtsalt kokkukorjamist, võib tulla ebameeldiv üllatus, kui kasvandus on üleöö tühjaks tehtud.
Lisaks pole kindlasti lahendus ka see, et pässiku kasvatamise järel hakatakse oma vara kaitseks metsadele massiliselt aedu ümber ehitama, sest siis muutub kogu kasvatamine ka majanduslikult perspektiivituks. Aia ehitamine on suur kulu ja kahjustab ka ökosüsteemi.
Panen kõikidele maaomanikele südamele: kui hakkate musta pässikut kasvatama, kaaluge esmalt kõik riskid hoolega läbi. Olen kuulnud, et on loodud töökohti, kus tööülesandeks on RMK metsast 400 kg pässikut korjata ja selle eest on lubatud maksta 1500 eurot. Kust see pässik sel juhul kokku korjatakse, ei kontrolli tegelikult keegi.