Looduskalender ⟩ Vanarahva ended on sel talvel ilma osas täppi läinud
/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
24. jaanuar 2022, 10:58
Vanarahvast tasub ikka uskuda, kui ta lubas ilmaennete järgi, et meil tuleb sel talvel lund ja külma ning tuisku, siis ilmataat on meile seda kõike ka kuhjaga kinkinud.
Just tuisk oli eelmisel nädalal see, mis tõeliselt lummas. Ehk mitte see lõputu lumerookimine ja tuisuvaalud teel, aga läbi jäähelveste kristallmaailma liikumine.
See, kuidas teelt kerkis aeg-ajalt õhku pikk pitskangas, ja keerutas seda su ümber nagu õhtumaade talveneidiste loori, mõni teemanthelves põske kriipimas.
Ja kuidas majaseinte ääres läks tants päris pööraseks, keerutades tõusis pitsseelikusaba aina kõrgemale. Just sellistest tuisukeerutustest on sündinud lood tuisueide tantsudest.
Ma seisin pikalt Tartus Peetri kiriku esisel ja vaatasin, kuidas punase kivi taustal tuisukeeris aina kõrgemale keris. Kas olete kunagi vaadanud, mispidi tants käib? Sellenädalane tuisk tantsis lumevalssi vastupäeva.
Vahtramahla jooksuaeg alustas
Aga mitte vaid külma ja kohutavat lumemöllu ei toonud möödunud nädal, tuisule eelneb talvel alati mõnusalt soe ilm. Sel aastal koguni nii soe, et mõnel pool hakkas vahtramahl juba üle-eelmisel ja eelmisel nädalal jooksma. Jaanuaris pole see mingi haruldus, tuleb vaid passida peale, et nii ööl, kui päeval oleks plusskraadid ja üksjagu sooja päikesepaistet ka. Aga neid päevi pole kindlasti palju. Ja üks kange külmaperiood tuleb kindlasti veel ka, kui see jäi ära tõnisepäeval, siis jõuab külmalaam meile veebruaris peale küünlapäeva.
Jalutuskäigud lumel
Igatahes ajab nullilähedane ilmakene inimesed õue. Ma ei mäleta linnas nii palju inimesi jalutamas, kui eelmisel pühapäeval. Inimesed on vaprad, jalutavad, laulavad ja söövad õues. Viimane aeg on endale suusad alla panna. Sulaga tulid lumele juba vähemalt kolmandat korda suusatama ka konnad, kahjuks läheb ka see laar lindude söögiks, näis kui palju nii koivalisi järgi jääb.
Aga lumel on sehkendamas ka juba ämblikke ja putukaid. Kõige lihtsamalt jäävad silma kevadkaruslased, pisikesed punakaspruunid karvased röövikud, kes mööda lund ukerdavad.
Paavlepäevast prago merese. Saaremaa
Ja räägitakse, et neid on olnud väljas juba terve jaanuarikuu, armastavad päikesega jalutada nagu inimesedki. Vanarahvas arvas, et ussid ärkavad just paavlipäeval, 25. jaanuaril.
Jõgede lindude kaunispäevad
Kui aga satute jalutuskäikudel vete äärde, siis uurige vaba vooluga kohtades, kas kusagil ei istu jääpitsil valge maniskiga must vesipapp, kes aegajalt vee sisse sukeldudes mõne puruvana endale lõunaooteks toob. Aga ka lustakate värvidega jäälinde on praegu näha. Aasta lind metskurvits ja ka hallhaigur võib meid lõuna poolt meid külastama tulla. On alanud ka aeg, mil meie jugadele võivad enneolematult ilusad jääpitsid tekkida, natuke külma ja natuke päikest.
Kodukino ja aiatoolikino
Looduskalendri hülgekaamerat käidi korda tegemas, suur hulk hülgeid olid seda sündmust uudistamas, ehk saame veebruaris näha, kuidas hülgesaarel sünnitusmaja hoo sisse saab.
Looduskalendri talilinnukaamerast saab aga uurida, kuidas lindudele aina enam särtsu sisse tuleb ja käitumine aina kevadisemaks läheb. Kes aga arvuti tagant õue läheb ja õuetooli majaseina äärde paneb, see võib näha, kuidas päikeselise ilmaga mitte ainult katuseräästast lumesulavesi tilkuma on hakanud, vaid kuidas äkki hiireisand üle jääkooriku jookseb ning kuidas ta lumelabidaga õuekoristamisel kogemata lund täistopitud uru tuulutusava lahti kaevama hakkab.
LASTELE: Mütsinapsamine
Mäenõlvad on nüüd kenad lumised ja neist allalibisemine kelguga suisa nauditav. Asja saab põnevamaks teha kelgutamismänge mängides. Selleks asetatakse mäenõlvale müts. Lapsed hakkavad kordamööda mäest alla laskma. Kellel õnnestub haarata mäenõlvalt müts ja see endale pähe suruda see on võitja.