Külm tõstab huvi päikeseenergia vastu

Mida saastatuma õhuga piirkond, seda sagedamini on vaja soojuspumba filtreid puhastada, vastasel korral kulub soojuse tootmiseks aina enam elektrit. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Kuust kuusse tõusev elektrihind on kahtluse alla seadmas varasema teadmise, et soojuspumbad ja maaküte on soodne lahendus oma kodu kütmisel.

Eesti Energia energiateenuste osakonna juht Mikk Tootsi väidab aga vastu, et kõrgest elektrihinnast hoolimata on soojuspump endiselt väga efektiivne kütteliik.

„Igal juhul on soojuspump mitu korda efektiivsem ja säästlikum kui tavaline elektripuhur, elektriradiaator või elektriline põrandaküte, mille kasutajad said ka sel kuul kõige krõbedamad elektriarved,” sõnas Tootsi. Ta selgitas, et kui õhksoojuspump toodab 5 kWh soojusenergiat, siis tarbib vaid 1 kWh elektrit ja ülejäänud 4 kWh on õhust saadav tasuta soojusenergia. Elektriradiaator kasutab 5 kWh soojuse tootmiseks 5 kWh elektrit ning on seetõttu väga ebaefektiivne.

Puhasta korra kuus

Kui koduse soojuspumba elektrikulu teeb muret, tasub mõelda esmalt seadme vanusele. Iga aastaga muutuvad soojuspumbad aina energiasäästlikumaks. Viimase kümne aasta jooksul on Tootsi sõnutsi pumpade kasutegur suurenenud vähemalt 20 protsenti. Vahetunud on ka soojuspumbas kasutuses olev külmagaas, mis suudab rohkem soojust üle kanda. „Kaua kasutatud seadmetel soojusvaheti tahes-tahtmata määrdub, see raskendab soojuse väljastamist,” nentis ta.

Lisaks on soojuspumba kasutamisel väga tähtis regulaarne filtrite puhastamine. Sagedus oleneb keskkonna puhtusest, kuid soovitatav on seda teha vähemalt korra kuus. „Kui õhk ei käi soojuspumba siseosast läbi, on tööprotsess raskendatud. Järelikult peab pump märksa rohkem tööd tegema ja elektrit tarbima,” selgitas ta. „Uue maja ehitamisel soovitame endiselt kaaluda maasoojuspumba paigaldamist ja lisakütteks on kõige parem õhksoojuspump.”

Päike appi

Et kodust elektrikulu veel paremini kontrolli all hoida, tasub Tootsi soovitusel eramaja elanikul tõsiselt kaaluda päikesepaneelide paigaldamist. Viimaste kuude kogemus näitab, et inimeste huvi päikesepaneelide vastu ongi hüppeliselt kasvanud.

Näiteks 15 000 kWh aastatarbimisega kodumajapidamine, mille katusele mahub 8 kW võimsuses päikesepaneele, võidab säästetud ja võrku müüdud elektrienergialt umbes 650 eurot aastas ehk poole senisest elektriarvest.

Kui elektri börsihind jääb praegusega sarnaselt kõrgele tasemele, võib tasuvusaeg väikeelamu lahendusel olla isegi ligi poole lühem, kui seda eelmiste aastate elektrihindade põhjal algul eeldati. „Päikesepaneelide paigaldamine mitte ainult ei kaitse kallineva elektrihinna eest, vaid teeb ka omanikud õnnelikuks, sest võrku müües teenib suuremat tulu,” sõnas Tootsi. „Lisaks kokkuhoiule lisavad päikesepaneelid kinnisvarale väärtust ja võimaldavad suurendada hoonete energiatõhusust.”

Paljud kodukliendid tootsid suvel oma päikeseelektrijaamadest piisavalt palju elektrit, et nende elektriarve on siiani miinuses ning nad kasutavad suvel teenitud tulu tasaarveldusena praeguse elektrikulu peale.