Metsatöösturid kritiseerivad metsanduse arengukava

EMPL-i väitel on juba praegu Eesti olukorras, kus liiga suur osa majandusmetsast on saavutanud küpsusvanuse – ligi 40 protsenti metsadest on vanemad kui 60 aastat Foto: Elmo Riig

Metsanduse arengukava suund hakata kunstlikult piirama metsade uuendamist kahjustab pikaajaliselt metsade tervist, süsiniku sidumise võimet ning puidu kvaliteeti, kirjutas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) oma pöördumises keskkonnaministeeriumile.

Puidu kvaliteedi langus toob metsatöösturite väitel kaasa selle, et saab aina vähem toota positiivse kliimamõjuga pikaajalisi puidust tooteid ning aina suurem osa metsast sobib vaid energiatootmiseks.

“Uuendusraie maht ei saa olla subjektiivsetel alustel tekkiv poliitiline kokkulepe. Majandusmetsi tuleb lähtuvalt metsateaduse suunistest uuendada vastavalt metsa vanusele ja tervisele, süsiniku pikaajalise sidumise eesmärki silmas pidades,” kommenteeris EMPL-i tegevjuht Henrik Välja.

Uuendusraie maht ei saa olla subjektiivsetel alustel tekkiv poliitiline kokkulepe. Majandusmetsi tuleb lähtuvalt metsateaduse suunistest uuendada vastavalt metsa vanusele ja tervisele.

EMPL-i hinnangul enne tuleb piirangute kehtestamist läbi viia ka asjakohased sotsiaalmajanduslikud ja ökoloogilised mõju-uuringud ning keskkonnamõju hinnangud.

EMPL-i väitel on juba praegu Eesti olukorras, kus liiga suur osa majandusmetsast on saavutanud küpsusvanuse – ligi 40 protsenti metsadest on vanemad kui 60 aastat ning Eesti majandatavatest metsadest on küpseid ja valmivaid puistuid tervelt 47 protsenti.

Metsa vananedes langeb aga märgatavalt selle süsiniku sidumise võimekus ja kuna vanades puistutes hakkab puidu kvaliteet langema, saab seda eeskätt kasutada keemiliseks väärindamiseks või energeetikas ehk küttematerjalina. Sellisel juhul vabaneb aga puitu seotud süsinik atmosfääri nagu ka siis, kui vanad puud jäävad lihtsalt metsa mädanema.

"Samas, kui puidust oleks toodetud näiteks vineeri, maju või mööblit, oleks süsinik jätkuvalt puitu lukustatud ning see aitaks kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Samuti oleks Eestis saadud sellest ka majanduslikku kasu – loodud töökohti ja suurendatud eksporti," rääkis Välja.

Välja kinnitusel suudab Eesti oma majandatavates metsades ja juurdekasvu piires otstarbekalt väärindada kogu puidu. "Ja nõnda, et see vastaks jätkusuutliku metsanduse kriteeriumitele, mis tähendab, et jätame heas olukorras metsad ka järeltulevatele põlvedele,” lisas ta. “Metsade uuendamist piirates lükkame aga metsade vananemisele ainult hoogu juurde, mis pikas perspektiivis on kahjulik nii keskkonna kui ka Eesti inimeste heaolu silmas pidades.“

• Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ühendab 70 puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtet, mille hulka kuulub neli erialast haridust andvat õppeasutust.
• Sektoris töötab ligi 60 000 inimest, millega ollakse töötleva tööstuse suurim tööandja.
• Puidusektor on Eesti üks olulisim eksportija – 2020. aastal oli puittoodete väliskaubanduse saldo 1,5 miljardi euroga positiivne.