Küttearveid aitab kontrolli all hoida korralikult ehitatud maja

Katusele paigaldatavate päikesejaamade võimsus jääb 5 ja 12 kilovati vahele. Foto: Shutterstock

Kui enamik meist pidi viimast elektriarvet avades istuma, et mitte ehmatusest pikali kukkuda, siis Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori Jarek Kurnitski plussenergiamaja tootis aasta lõikes talle hoopis kasumit.

Detsembris oli tema 280 m² maja elektritarbimine pisut alla 1000 kWh, arve oli 250 euro kanti. Ent suvel saadud miinusmärgiga arved tasandasid selle ära. Aastane tarbimine oli Kurnitskil ligi 6000 kWh, ent ise müüs ta võrku 8000 kWh. Nii et aasta lõikes jäi ta plussi.

Plussenergiamaja põhimõte on, et see toodab rohkem energiat, kui ise tarbib. Kurnitski sõnul peab maja olema hästi soojustatud, aknad korralikud, tal endal on neljakordse klaaspaketiga aknad. Maja peab olema õhku pidav ja ventilatsioonisüsteem soojus­tagastusega.

Ka efektiivne kütteallikas on tähtis. Kurnitski majas on 6 kW maasoojuspump ja seda peab ta parimaks kütteallikaks. „Kui krunt vähegi võimaldab, tasub kindlasti just see valida,” rääkis Kurnitski ja lisas, et investeering on küll suurem kui õhk-vesi-soojuspumbal, aga just külmal talvel on erinevus tuntav. Maakontuur pakub ka tasuta võimaluse sissepuhkeõhu jahutamiseks suvel ning eelsoojendamiseks talvel.

Päike on täpp i-l

Plussenergiamajal on kõik eelnevad asjad vaja ära teha enne, kui minna päikeseelektri süsteemile. „See on täpp i peal. Kui kõik need asjad ära teha, võib tõesti plussi jõuda,” sõnas Kurnitski.