Nädala mõte: riik tuleb appi?

Elektri hind paneb raskustesse nii eraisikud kui ettevõtjad. Foto: Remo Tõnismäe

Keegi ei pea öösiti krõbedate elektriarvete pärast magamata olema, sõnas peaminister Kaja Kallas teisipäeva hommikul riigikogus poliitilist avaldust tehes. „Riik tuleb appi,” lubas ta.

Kas tõesti? Eraisikud täidavad praegu taotlusi, mis on aga nii keerulised, et omavalitsused on palganud eraldi töötajaid, kes aitaksid taotlusi täita. Lisaks on ports neid, kes võiksid taotleda, aga uhkus ei luba. See on muidugi nende valik.

Aga siis on meil veel ettevõtjad. Põllumehed, toidutootjad, loomapidajad. Väikesed, keskmised ja suured. Energia­arved on aga kõigil suured. Palju suuremad, kui eelarvereal kirjas. Teisipäeval ei olnud valitsusel veel kindlaid meetmeid ettevõtete abistamiseks. Räägiti laenukäendustest ja börsielektri ülemise hinna piiri kehtestamisest. Veel käis läbi mõte, et tootjad võiksid ise energiatootmise viisidele mõelda. Head mõtted, aga....

Kui väikeettevõtja, olgu ta siis toidutootja või loomakasvataja, saab elektriarve, mis on plaanitust mitu tuhat eurot suurem, siis ei jää tal enam raha lisa­investeeringuteks. Jah, saab küll mitmesuguseid projekte esitada, ent kõik nõuavad omaosalust. Praegu käib aga pidev toimetamine toimetuleku piiril, võetakse üks päev korraga. Enne detsembrikuu röögatavat elektriarvet olid juba tõusnud kõiksugu sisendite hinnad ja enne sedagi ei olnud rahakuhjasid kellelgi.

Kui siiani on missioonitundest toimetatud, siis kardan, et sel aastal näeme palju lõpetajaid. Juba olen üht-teist kuulnud, mõnel juba otsus tehtud, mõni veel venitab. Aga teada on, et kui kord midagi lõpetatud, siis uuesti alustada on palju raskem. Maheseakasvatus pole pärast seakatkulainet Eestis õieti taastunudki – oli ta enne seda lapsekingades, nüüd pole enam neidki. Eesti omavarustatus on paljudes kategooriates alla saja protsendi ja oht, et tootjad hakkavad tegevust lõpetama, ei anna lootustki, et need protsendid kasvaksid.

Eestimaa Talupidajate Keskliit koos Eesti Aiandusliiduga ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegid valitsusele pöördumise, koos oma ettepanekutega. Seda arutati maaeluministriga eile, lehe trükkimineku ajaks ei olnud veel tulemusi kuulda. Loodan siiralt, et suhtumisest see on ettevõtja äririsk on nüüd saanud avatus arutada variante, kuidas olukorraga toime tulla. Jah, lahendusi on, aga need võtavad aega. Nii pikka aega ilmselt mitmed tootjad üle ei ela.