Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Peaaegu 3000 hektarit põllumaad tuleb muuta rohumaaks (1)

Copy
Tagasi rajatavad püsirohumaad:
2017. aasta - ligikaudu 8000 hektarit; 2019. aasta - 1300 hektarit; 2021. aasta - 2538 hektarit; 2022. aasta - 2749 hektarit
Tagasi rajatavad püsirohumaad: 2017. aasta - ligikaudu 8000 hektarit; 2019. aasta - 1300 hektarit; 2021. aasta - 2538 hektarit; 2022. aasta - 2749 hektarit Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Eesti on Euroopas sisuliselt ainuke riik, kes kimpus püsirohumaa säilitamise nõudega. Järgmisel aastal peavad põllumehed juba neljandat korda ülesharitud põllumaid tagasi rohumaaks rajama, kusjuures arvestatava osa sellest moodustavad hektarid, mida põllumajandustootjad pole varasematel kordadel tagasi rajanud.

Püsirohumaade säilitamine on Eestis üha süvenev probleem, mistõttu tuleb 2022. aastal ülesharitud püsirohumaid tagasi rajada 2749 hektarit ja see puudutab 330 tootjat, kusjuures maksimaalne kohustus taotleja kohta on 270, keskmine 8,3 ning minimaalne 0,01 hektarit.

Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitka osakonna otsetoetuste büroo nõunik Veronika Vallner-Kranich selgitas, et ühest põhjust, miks Eestile seatud püsirohumaahektarid lubatust rohkem vähenevad, on keeruline välja tuua. „Kui vaadata, millal probleem süvenema hakkas, siis ühe algse põhjusena näeme põllumajandustootjate tagasiside põhjal välja toodud 2016. aasta piimakriisi,” selgitas ta.

Nimelt oli siis palju piimakarjakasvatusega lõpparve tegijaid, kes soovisid hakata kasvatama teravilja või andsid maad üle kellelegi, kes sellega juba tegeles. „Kehtival eelarveperioodil ei ole lihtsalt võimalik mingil moel vabaneda püsirohumaa kohustusest. Kui sul see kohustus on või on see maaga kaasa tulnud, siis pead seda säilitama,” täpsustas ta.

Eesti on korduvalt pöördunud Euroopa Komisjoni poole erandite kehtestamiseks tootmissuuna muutusega seoses, kuid edutult. Vallner-Kranichi sõnul võib põhjus olla selles, et oleme olnud ainuke riik Euroopas, kes selle kava täitmisega on kimpus, ja seetõttu liitlasi leida üsna keeruline. Eelmise aasta lõpus selgus, et esimest korda on sellega hädas ka Leedu.

Põhjuseid on mitu

Tema sõnul võib põhjuseks olla ka varem kehtinud heksli kokkukogumise nõue ühtse pindalatoetuse saamiseks. „Oli aasta, kus paljud taotlejad, kes hooldasidki ainult rohumaid, ei tulnudki taotlema,” tõi ta näiteks.

Tagasi üles