Põllumajandusuuringute Keskuses on valminud muldade niiskusrežiimi kaardirakendus. Uus rakendus võimaldab põllumajandustootjal langetada kultuuride ja agrotehnoloogia valikul paremaid otsuseid ökoloogilisest ja ökonoomilisest vaatepunktist lähtuvalt.
Uus kaardirakendus näitab põllumulla niiskusrežiimi
„Muldade niiskusrežiimi kaardirakendusega jätkame mullastikukaardi info n-ö tõlkimist kõigile huvilistele,“ selgitab uue kaardirakenduse eesmärki mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu. „Niiskuse järgi jaotasime mullad viide klassi. Seeläbi saab jälgida erineva niiskusrežiimiga muldade vaheldumist ruumis.“
„Kuivad mullad on põuakartlikud ja põllukultuurid kannatavad neil muldadel sageli põuakahjustuste all. Parasniisketel muldadel on taimed suhteliselt hästi veega varustatud, niisketes ehk gleistunud muldades esineb juba liigniiskuse tunnuseid, märjad ehk gleimullad tuleb aga kindlasti kuivendada liigniiskuse leevendamiseks. Väga märgadel muldadel on juba pealmises kihis valdavalt turvas, seega tuleb nende muldade kasutamist põllumajanduseks põhjalikult kaaluda ning see on võimalik ainult kuivendamise toel,“ täpsustab Priit Penu muldade niiskusrežiimi kaardirakenduse aluspõhimõtteid.
Lisaks on alates 2022. aasta algusest kättesaadav ka uuendatud muldade kasutussobivuse kaardirakendus.
„Kasutussobivuse kaardikihti oleme täiendanud peamiselt rohumaakultuuride, näiteks timuti, aas-rebasesaba, keraheina ja päideroo arvelt,“ ütleb Tambet Kikas, mullaseire ja uuringute büroo juhataja asetäitja. „Nüüd on võimalik hinnata põllumuldade sobivust 27 põllukultuuri kasvatamiseks.“
„PMK kaardirakendused on tänuväärne võimalus mullainfo levitamiseks laiale huviliste spektrile, tavalisest inimesest kuni teadlasteni välja. Eeskätt aga pakuvad need olulist infot põllumajandustootjatele oma muldade paremaks tundmaõppimiseks ning seeläbi mullast lähtuvate ja mullasõbralike otsuste tegemiseks,“ kommenteeris Eesti Maaülikooli mullateaduse õppetooli professor Alar Astover.