Nädala mõte: raha otsas enne poodi jõudmist

Toidukorv on üks koht, kust kokku hoidma hakatakse. Foto: Eero Vabamägi

Kõrval olevat toiduhindade tõusu lugu kokku kirjutama asudes piilusin aeg-ajalt oma e-kirjakasti ja kaks sinna tulnud uudist sundisid imestusest kulmu kergitama.

Esiteks Prisma teade, et nemad hoopis alandavad sadade toodete hindu. Teises kuulutas IKEA, et hakkab Eestis müüma diivanite varuosi, et kliendid uue ostmise asemel vana uuendaksid. Esimene uudis nagu üldse ei sobiks tänasesse päeva ja teine ujub vastuvoolu ajal, mil odavam on osta uus, mitte katkist parandama hakata. Isegi autod ehitatakse juba nii, et läbipõlenud pirni vahetamiseks peab teenindusse sõitma.

Kui aga järele mõelda, sobituvad uudi­sed täpselt tänasesse päeva. Nii hullu aasta algust ei mäletagi. Rannarahval on ehk 2005. aasta jaanuaritorm veel rohkem vapustust toonud.

Eestlane on küll ettevaatlik, aga samas uuendustega avatud meelel kaasa­mineja. Nii valis ka elektrilepingut sõlmides fikseeritud hinna pigem nõukogudeaegse karastuse saanud põlvkond ja noorem usaldas börsihinda. Esialgu olidki teised võidumehed, kuni ükskord keerati kõik pea peale. Isegi ennustatud hinnatõusu hirmus jõulukuul elektrit kokku hoidnud inimesed said uue aasta alguses ikka ehmatava arve ning olid sunnitud tõdema, et loodust säästva ja ääretult ökonoomsena reklaamitud maaküte on tõeline raharöövel, rääkimata erinevatest soojuspumpadest.

Aegsasti fikseeritud hind ja ahiküte on need, mis elektriarve enam-vähem mõistliku hoiavad. Senisest märksa enam peab raha kulutama nendegi puhul. Nagu mainis üks toidutootja: inimeste rahakott on tühi juba enne, kui poodi jõuavad.

Statistikaameti andmeil elas mullu suhtelises vaesuses 270 800 inimest ehk üle 20 protsendi Eesti elanikest. Elektriarve käristas lõhki lisaks ka muidu kenasti toime tulevate perede eelarve. Nii murtakse täna tuhandetes kodudes meeleheites pead, kust kokku hoida annab. Loomulikult kõhu arvelt. Ka kodu remont ja uue sisustuse ostmine lükkuvad edasi.

Eestlane pole harjunud abi paluma ja arvata on, et paljud ei lähe ka nüüd, ehkki tuba külm ja külmik toidust tühi või elektri säästmiseks koguni seinast välja tõmmatud. Mõni veel loodab ja vajutab õhtul teleripulti, et uudistest kuulata, mida riik inimeste abistamiseks teha plaanib. Ehk tuleb täna see sõnum?