Alanud aasta ei jää viimaseks glüfosaadiaastaks

Põllumehel pole praegu lihtsat asendust glüfosaadile. Foto: Elmo Riig/Sakala

Levinud ja palju kirgi kütva taimekaitse­vahendi glüfosaadi neli aastat tagasi pikendatud kasutamisluba Euroopa Liidus lõppeb küll tänavu detsembris, kuid kas käimasolev aasta jääb tõesti viimaseks glüfosaadi kasutamise aastaks, pole sugugi selge.

Eelmise aasta juunis esitati eri maade huvirühmade ja teadlaste uuringutel põhinev raport, mille pikkus on 11 000 lehekülge. Lühikokkuvõte – ei leitud põhjust glüfosaati tulevikus mitte kasutada.

Glüfosaat on toimeaine, mis on mitme mitteselektiivse herbitsiidi põhikoostisosa. Seda kasutatakse enamiku ühe- ja mitmeaastaste seemne- ja juurumbrohtude tõrjeks. Aiapidajatele on kindlasti tuttav umbrohutõrjevahend Round­up, mis põhineb glüfosaadil.

Glüfosaati kasutatakse ­põllumajanduses laialdaselt kogu maailmas. Statistikaameti andmeil kasutati umbrohutõrjevahendeid Eestis 2020. aastal kolmandiku võrra rohkem kui kümme aastat tagasi ning glüfosaati kui toimeainet turustati 2020. aastal Eestis 311 862 kilogrammi, samuti umbes kolmandiku võrra rohkem kui kümme aastat tagasi. Eesti turule on praegu lubatud 22 glüfosaati sisaldavat preparaati.

Põllumajanduse- ja Toiduameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind ütles, et glüfosaadi edasise kasutuse koha pealt on praegu kõik lahtine. „Töö on käinud mitu aastat, Euroopa toiduohutusamet on küsinud huvirühmade tagasisidet ja kommentaare ning praegu neid hinnatakse. Ajakava järgi peaks amet aasta teisel poolel jõudma nii kaugele, et saab teha edasisi järeldusi, mille põhjal Euroopa Komisjon otsustab, kas ja kui kauaks pikendada glüfosaadi kasutusluba,” selgitas ta. „Eesti seisukoht seejuures ei ole veel ühene. Kindel on, et meil ei ole käsil viimane glüfosaadiaasta, sest isegi kui kasutusluba otsustatakse mitte pikendada, antakse turule mõistlik ülemineku- ja kohanemisaeg.”