Lambakasvataja: viis aastat pole vabu päevi olnud, aga töölist lubada ei saa

Suur-Närska talu kasvatab tumedapealisi lambaid lihaks ja tõuloomadeks. Foto: Marko Saarm/Sakala

Lambakasvatajatel läheb üldjoontes hästi, sest osatakse heameelt tunda, et hing püsib veel sees. Kuigi investeeringuid teha on raske, püsib lootus helgemale tulevikule.

Raplamaal Kehtna vallas tegutseva osaühingu Männiku Piimalambad perenaine Kaisa Tähe tõdes, et tuleb rõõmustada, kui leiab toodangule ostja. Talu toodang müüakse otse tootjalt tarbijale, sest ainult nii tasub see ära. Ent eelmisse aastasse plaanitud uus laut ja meierei jäid ehitamata. Keeruline on saada pangalaenu, kui oled väike saja piimalamba ja poole­saja lehmaga ettevõtja. „Maapiirkonnas tegutseval, alustaval ja noorel ettevõtjal pole piisavaid tagatisi, samuti tõusvad ehitushinnad. Lõpuks tuli tunnistada, et meie toodete praeguste müügihindade juures pole lihtsalt mõtet investeeringut ellu viia,” nentis ta.

Tähe teab, et nende piimalammaste toodang on nišitoodang, millel on Eesti tarbija jaoks kallis hind ja seda veelgi tõsta pole mõeldav. Seepärast kasvatab pere paremaks hakkamasaamiseks piimalammaste kõrval maatõugu veiseid. Siiski on nende jätkamine ettevõtjatena küsimärgi all – kui uue lauda saamise ootuses kasvatati loomade arvu, siis nüüd karja vähendatakse. „Kaalume, kas ettevõtlusega üldse jätkata, vaadates kütuse ja elektri tohutut kallinemist,” lausus ta.

Toetus tõuseb vähe

Pere tööautod sõidavad CNGga, mis varem oli mõistlik, kuid nüüd on parem sõita bensiiniga. Meiereis on seadmed elektri peal. Uue laudaga oleksid täidetud piimalammaste pidamise keskkonnanõuded, aga nüüd ei näe Tähe võimalust nende täitmisesse investeerida. „Keeruline on väikese ettevõtjana tänases Eestis toime tulla. Viis aastat pole vabu päevi olnud, pere kolm väikest last vajavad ka tähelepanu, aga töölist me endale lubada ei saa,” tõdes ta. Naisel tuli hoopis endal tööle minna.