Maailmas ainulaadne kasvuhoone simulatsioon teeb õppetöö lihtsamaks

Mudelkasvuhoonega töötamine vähendab õpilaste kartust tehnoloogia ees ja minimeerib riske. Foto: Kalle Toom

Räpina Aianduskoolis seati detsembri keskel üles eritellimusel valmistatud mudelkasvuhoone, mis on ainulaadne kogu maailmas. Katmikala simulatsioon, mis mahub seisma väikese laua peale, võimaldab kutseõppuritel riskita erialaseid teadmisi arendada.

Osaühingu TaMi Automatics spetsiaalselt aianduskoolile projekteeritud ja ehitatud kasvuhoone simulatsioon aitab lähemalt tundma õppida kasvuhoone automaatikat ja selle juhtimist. Mudelkasvuhoonega töötamine vähendab õpilaste kartust tehnoloogia ees ja minimeerib riske, mis õppeprotsessi käigus võivad juhtuda. Taimi selles kasvuhoones kasvatada ei ole võimalik, küll aga saab etteantud situatsioonide järgi luua strateegiaid. Siiski on üks kasvuhoone looja Tamar Nassar pakkunud, et tulevikus võiks kasvuhoonesse „kasvama panna” virtuaaltaimed, mis omakorda muutuvad sedamööda, kuidas muudetakse kasvutingimusi.

Projektõpe teoorias

Räpina Aianduskooli tulevikuoskuste õpetaja Kaarel Pent selgitas, et tegemist on justkui projektõppega. Näiteks annab köögiviljanduse õpetaja ülesandeks kasvatada katmikalal lehtsalatit. Kõigepealt teeb õpilane endale selgeks, millised on lehtsalati optimaalsed kasvutingimused ja seadistab selle järgi kasvuhoone. Parameetrid, mida reguleerida saab, on õhuniiskus, temperatuur, valguse intensiivsus, kastmisvee hulk ja kastmistihedus, väetise kontsentratsioon ning varjutuskangaste liikumine. Välistest teguritest saab manipuleerida välistemperatuuri, tuule suuna ja päikese intensiivsusega. „Algselt mõtlesime kasutada reaalse ilmajaama andmeid, kuid asja teeb põnevaks just see, et õpetaja saab ise ilma „tekitada” – nii saame simuleerida kesktalvel südasuviseid tingimusi ja vastupidi,” kirjeldas Pent.

Mudelkasvuhoone suur pluss on see, et kogu katmikala on korraga silme all. Kui varjutuskardinaid liigutada, näeb muutust kohe. Päris kasvuhoones peaks kõigepealt andma arvutis käskluse ja siis kõndima kasvuhoones ringi, et veenduda, kas ja kus liikumine toimus. Ka riske on märksa vähem – õpilased võivad suures kasvuhoones enese teadmata tekitada olukorra, kus –20 kraadiga kõik luugid täielikult avanevad või taimed saavad üleväetatud.

Mudelkasvuhoone koosneb viiest boksist, millest iga sektsiooni tingimusi saab juhtprogrammiga Priva Compass monitoorida ja muuta. Selleks on klassis viis arvutit. Ühtegi andurit kasvuhoones ei ole – kõik keskkonnatingimused ja nende muutused simuleeritakse. Kui õpilane seadistab õhutusluukide avatuse näiteks 20% peale, siis luugid nii palju avanevadki. Kui nüüd mõni väline tegur, näiteks temperatuur, muutub, hakkab temperatuur ka vaadeldavas ruumis langema või tõusma.

Kui päriselt peaks temperatuuri või tuulesuuna muutumist ootama mitu tundi, siis simulatsiooni abil on võimalik protsesse kiirendada ja niiviisi efektiivsemalt õppida. Mudelkasvuhoone põranda all on peidus mitusada meetrit juhtmeid ja ühendusi, mis kõik võimaldavad omanäolisel õppevahendil töötada.

Mudelkasvuhoone kogumaksumust ei ole lõplikult kokku löödud, sest soetamisel on veel lisatarvikuid ja andureid. Eelarve oli 100 000 eurot, millest kasvuhoone ise maksis üle poole. Simulatsiooni ehitamiseks koostati küll taotlus, kuid rahastust see ei saanud, seega kandsid kulud nii Räpina Aianduskool ise kui ka Haridus- ja Teadusministeerium.

Aitab säästma õppida

Põllumajandussektoris on viimase kahekümne aasta jooksul toimunud kiire tehnoloogiline areng. Järjest enam räägitakse vee ja elektri säästmisest. Kasvuhoonete kliimajuhtimisprogrammid viimast kahte optimeerivadki.

Õpilased, kes praegu saavad simulatsiooni abil õppida kasvuhoonete juhtimist, on edaspidi tööturul konkurentsivõimelisemad. Kuna lahendus on veel uus ja ainuke selle­laadne simulatsioon maailmas, pole see täielikult õppeprotsessi lülitunud. Niisiis on suurem õppimis- ja kohanemisaeg veel ees ka aianduskooli õpetajatel.