Tootmiskulude kallinemine hakkab kajastuma toidu hinnas

Lihatootmine on olukorras, kus toodame tunduvalt vähem, kui tarbime, aga sisendite hinnad tormavad ülesmäge. Foto: Margus Ansu/Tartu Postimees

Jõulueelses Maa Elu numbris nimetas põllumajanduse tippjuht Avo Kruusla piima- ja sealihatootjatele makstavat erakorralist toetust valitsuse žestiks, sest lehma kohta tuleb toetust 30–50 eurot, mida võib sisuliselt pidada loomale vajaliku soola rahaks.

Pärnumaal on suurim seakasvataja OÜ Lõpe Agro, mille kahes sigalas kasvab ligemale 9000 notsut ning osaühingu juhatuse liige Mare Noot mainis, et nemadki küsisid erakorralist riigiabi.

„Igasugune toetus on abiks, kuigi pole teada, kui suur abi meile tuleb, aga kõigi sisendite hind on suurenenud, nii et pisut leevendust annaks see ikka,” möönis Noot.

Esialgsetel andmetel on lõppenud aastal energia kallinenud 30, sööt 22, tööjõukulu tõusnud 6 protsenti ning ettevõtjatele jääb tootjakulu arvele 5 protsenti vähem kui aasta varem. Eestis ei maksta sealiha­kilost Euroopa Liidu keskmist hinda ning Noot nentis, et kokkuhoidu ei näe ta enam kusagil.

Kõik kuni 100% tõusnud

„Absoluutselt kõik sisendid on tõusnud kuni 100 protsenti, elektrienergia veelgi enam,” väitis ta. Noodi arvates pole loota olukorra paranemist, kuni Eestisse tuleb sisse sealiha, mille hind on alla omahinna. Siseriiklikult on vaja otsust eelistada kodumaist sealihatootmist ja maksta seakasvatajatele väärilist hinda.