Nädala mõte: hoiame kokku

"Hoiame kokku" kehtib nii üksteise hoidmise kui ka majandusliku poole kohta. Foto: Toomas Huik

Kui aasta lõpus toimetusega vanale aastale tagasi ja uuele ette vaatasime, jäi teiste seas kõlama märksõna hoiame kokku. Seda nii üksteise hoidmise, aga paraku ka majandusliku poole pealt.

Ükskõik, keda kuulad, olgu need majanduseksperdid, ettevõtjad, poliitikud või koguni astroloogid, miskit head justkui uueks aastaks ei lubata. Kõik kallineb, kõigil on raskem, vaesus suureneb ja vaimse tervisega on juba eelnevalt üsna kehvasti. Ka aasta alguse kurvad ja veel kurvemad uudised on sellele tundele lisa andnud.

Võiks tõesti mõelda, et viskaks nüüd pulgad trummile järele ja jätaks sellele kirjatükile mõeldud ülejäänud leheruumi täitmata, sest kes neid raskeid mõtteid ikka jaksab lugeda, aga elu pausile panna ei saa – see astub ikka vaiksete sammudega edasi ja mõni neist tuleb kergemalt, teine raskemalt.

Kokku tuleb hoida küll, sest kirjutame tänaseski lehes, kuidas oodata on toiduainete kallinemist ja meie oma, hea ja kvaliteetne muutub tarbijale tuntavalt kallimaks. Aga samas on see ka oma tootjate jaoks hädavajalik samm, et edasi toimetada ja teha hädavajalikke investeeringuid, mida riigi võetud keskkonnaeesmärgid ette näevad. Mis veelgi olulisem, et need ettevõtjad ei peaks kokku hoidmise asemel hakkama end kokku tõmbama.

Mida toob kevad? Vahendasime mõni kevad tagasi Maa Elus ühte huvitavat tähelepanekut, kus riigi n-ö majandusliku tervise kohta annab aimu seegi, kui palju lähevad kaubaks seemned, millest endale toidukraami kasvatada. Kas kartulit ja porgandit, mida tundus odavam poest osta, on mõistlik taas ise enda tarbeks kasvatada?

Kokku tuleb hoida ka teisiti. Ühest hiljutisest leheloost jäi silma mõte, et koroonapandeemia on meie vaimse tervise heaks vähemalt seda teinud, et üksik­isiku tasandil julgetakse aina rohkem küsijatele, kes uurivad käekäigu järele, tunnistada „Mul ei ole tegelikult kõik hästi”. Olgu meil siis tarkust märgata, kui lähedastel on keerulised hetked, ja oskust küsida õigeid küsimusi.

Sest väga keeruline on ise teha see samm ja öelda „Mul on abi vaja!”. Olgu põhjused siis majanduslikud või emotsionaalsed. Abiks on ka see, kui aidata otsida tuge oma ala spetsialistilt või kulutada uksi või võtta telefonikõnesid, et selgitada, millist toetust üldse on võimalik saada.

Üks parimad aastavahetuse soove, mida lugesin, teatas: „Head teed, 2021, tee head, 2022!” Sellele soovile kirjutaksin ­alla küll.