Aasta toob muudatusi meie kõigi ellu

Foto: Ardi Truija/Pärnu Postimees

Hirmuäratava kiirusega kerkivate hindadega koos me tänavu õnneks olulist aktsiisitõusu ei näe, sest algselt maisse planeeritud tõusu lükkab riik tulevasse aastasse, vaid suitsetaja rahakotist viib viieprotsendine aktsiisitõus veelgi enam eurosid. Küll aga toob alanud aasta märkimisväärseid muudatusi pereelu puudutavates riiklikes toetustes, näiteks kerkib üksi elava pensionäri toetus 115 eurot 200le, ka alampalk teeb viimase kümne aasta suurima tõusu.

Kalurid saavad 1. jaanuarist kehtima hakanud muudatuse kohaselt kutselisel rannapüügil või siseveekogude püügil esitada kliendirakenduse vahendusel andmeid kaldalt, varem tuli andmed edastada juba veekogul olles.

Elektrooniliseks andmete esitamiseks tuleb enne püügi algust saata kliendirakenduse kaudu kalapüügiloa number, kalapüügil kasutatavate kalalaevade pardanumbrid, kaluri nimi, sadamast väljumise koht ja aeg. Ülejäänud andmed, sh püütud kala kogus, tuleb saata veekogult naasmisel kohe pärast kaldale saabumist. Alternatiivina jääb alles võimalus esitada andmed paberpüügipäeviku lehel.

Kui kalapüügiks kasutatakse kastmõrda, põhjanoota või kalalaeva, mille üldpikkus on vähemalt 10 meetrit, tuleb püügiandmed esitada jätkuvalt merelt, enne sadamasse saabumist.

Toetus kalade heaks

Euroopa jõgede taastamise ühing pakub programmis „Open rivers” paisude ja paisjärvede omanikele toetust paisu likvideerimiseks ja kalade rändeteede avamiseks.

Eestis on üle tuhande paisu, mis on kunstlikud takistused teel kalade kudemispaikadesse ning seega üks kalavarude vähenemise tegur.

„Paisud ja paljudes kohtades ka varisenud paisud on kaladele olulised takistused,” ütles Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Tanel Ader. „Samas nõuab paisude korrashoid suuri investeeringuid, näiteks tuleb paisjärvest regulaarselt muda eemaldada, lisaks on paisuomanikel paljudel jõgedel kohustus tagada kalade läbipääs. Kõik see kokku muudab paisutustegevuse väga kulukaks.”

Mõnigi kord on paisuomanikud palunud riigilt abi, et pais likvideerida, ent siiani pole olnud võimalust omanikke selles töös toetada.

Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et 10. jaanuariks peavad kõik 2021. aastal raieõigust ja metsamaterjali ostnud või müünud isikud esitama metsa­tehingute teatise.

Statistika näitab, et paljud jätavad teatise esitamata, näiteks mullu jättis 2020. aastal toimunud müügitehingute kohta õigeks kuupäevaks teatise esitamata ligi 3000 füüsilist isikut.

Teatist ei pea esitama, kui aastas müüdud või ostetud metsamaterjali kogus on alla 20 tihumeetri, ning tulu võib kanda otse tuludeklaratsioonile.

Konkurentsiamet kinnitas uued, 1. aprillist rakenduvad Eleringi ülekandetasud. Kuigi Elering ei osuta teenust otse kodumajapidamistele, suurendab muudatus jaotusvõrkude kulusid ja mõjutab seeläbi tõenäoliselt ka lõpptarbija elektrienergia edastamise tasu. Kui arvestada keskmise pere elektritarbimiseks 250 kilovatt-tundi kuus, võib sellise pere kulu elektri edastamise teenusele suureneda ühe euro võrra kuus.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kohtus detsembri lõpus Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa vallavanematega ning ühiselt otsustati, et veebruari alguseks planeeritud parvlaevapiletite hinnatõus saarte külalistele lükkub edasi. Saaremaa liinil kallineb reisijapilet 1,29 ja Hiiumaa liinil 1,46 euro võrra. Sõiduauto pilet tõuseb Saaremaa liinil 3,6 ja Hiiumaa liinil 4,29 eurot.

Alampalk ja pension tõusevad

Töötasu alammäär tõuseb 654 euroni, tunnitasu 3,86 euroni. Tegemist on töötasuga, mille töötaja peab minimaalselt saama täistööajaga töötades. Töötasu alammäära tõus 70 eurot on viimase kümne aasta suurim.

Suureneb ajutise töötamise ehk tööampsude töötasu lubatud maksimumsuurus, mis võib 2022. aastal olla kuni 261,6 eurot kuus, ilma et selle arvelt väheneks töötuskindlustushüvitis.

1. aprilli indekseerimisega tõuseb pension 38 euro võrra, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot. Tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris rahvastikuregistri andmetel üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 669 eurot.

Lastega seotud muudatused

Rasedus- ja sünnituspuhkus nimetatakse 1. aprillist emapuhkuseks ning sünnitus­hüvitise asemel hakkab Sotsiaalkindlustusamet emadele maksma ema vanemahüvitist. Vanemapuhkusest ja -hüvitisest osa on mõeldud emale ja osa isale ning ülejäänud osa vanemate vahel jagamiseks.

Lapsevanematel tekib võimalus kuni kaks kuud olla samal ajal kahekesi vanemapuhkusel ja mõlemal saada samal ajal vanemahüvitist. Sel juhul lüheneb vanemahüvitise maksmise koguperiood nende päevade võrra, mille eest vanemad said vanemahüvitist samal ajal.

Lapsepuhkust antakse edaspidi mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt, millega laheneb lapsepuhkuse päevade kasutamise probleem kärgperedes.

Mõlemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja hüvitise õigus, ühe lapse kohta on kummalgi võimalik kasutada tasustatud vanemapuhkust 10 päeva kuni lapse 14aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.

Jätkub haiguspäevade varasem hüvitamine, mille kohaselt on esimene haiguspäev töötaja omavastutus, tööandja tasub teise kuni viienda päeva eest ja Eesti Haigekassa alates kuuendast haigestumise päevast.

1. septembrist hakkab Sotsiaalkindlustusamet pakkuma riiklikku perelepituse teenust, mis võimaldab lahku läinud või lahku minevatel vanematel jõuda oma lapse edasise elukorralduse osas kokkuleppele. Edaspidi suunatakse perelepitusse kõik lapsevanemad, kes esitavad kohtusse avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks. Perelepitusse ei saa kohustuslikus korras suunata peresid, kus on esinenud lähisuhtevägivalda.

1. maist on kavas käivitada vaktsiinikindlustus, mis on toeks inimestele, kellel on vaktsineerimise järel esinenud haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime. Esimeses etapid on kavas hüvitada tagasiulatuvalt COVID-19 vaktsiinide põhjustatud kahjujuhtumid.

Töötajad saavad õiguse taotleda paindlikke töö- ja eraeluga seotud tingimusi. ­ 1. aprillist saavad kõik töötajad õiguse küsida tööandjalt töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. Töötaja taotlusele peab tööandja mõistliku aja jooksul reageerima. See, et töötaja taotleb töö- ja pereelu ühitamise võimalusi, ei tohi anda alust temaga töösuhe lõpetada.