Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Teraviljad annavad mahekatsetes head saaki

Suvinisu ETKI mahekatses 2021. aastal. FOTO: ETKI

Eesti Taimekasvatuse Instituudis on nüüdseks üle kümne aasta igal aastal hinnatud meil kasvatatavaid teraviljasorte mahetingimustes. Katsed rajatakse teise kasvuaasta punase ristiku järele, mille haljasmass taliviljade külvi eel suvel ja suviviljade eel sügisel väetiseks mulda küntakse.

Kesk-Eesti viljakatel muldadel ja soodsa eelvilja järel on saagid mahekatsetes olnud enamasti head. Tulemusi mõjutab siiski suurel määral ilmastik. Nii jäid 2021. aastal teraviljasaagid katses tugeva põua tõttu väiksemaks kui soodsa ilmastikuga aastatel. 2019. a kasvuperioodi esimesel poolel mõjutas teraviljade kasvu samuti mõõdukas põud, kasvuperioodi teine pool oli soodsam. Seevastu 2020. aasta oli sademerohke ja teraviljade kasvuks igati soodne.

Kaer ja rukis sobivad mahedasse

Teraviljadest kasvatatakse meil maheviljeluses kõige enam kaera, mille kasvupind moodustab enam kui poole mahedana kasvatatava teravilja kogupinnast. Kaer sobib mahetootmisse, kuna on toitainetega varustatuse suhtes vähenõudlik, surub edukalt alla umbrohtusid ja peab Eesti tingimustes vastu taimehaigustele.

Põuasel 2021. a oli Jõgeva mahekatses kaera keskmine terasaak 4,3 t hektarilt, mis ületas isegi mõõduka väetamise normiga (N70 kg/ha) kasvatatud tavakatse saagikust (3,5 t/ha). Kõigi aegade rekordsaagid saadi kaera mahekatses Jõgeval 2020. a, mil mahekatse keskmiseks saagikuseks kujunes 7,5 t hektarilt. Samal tasemel oli sel aastal ka tavakatse saak. 2019. a oli kaera mahekatse saak 4,6 t/ha. Kuigi ääre­efekti tõttu on väikeste katselappide saak mõnevõrra suurem kui tootmispõldudel, olid kaera saagid kõigil vaadeldud aastatel mahekatsetes head. Kolme katseaasta keskmisena olid saagikamad sordid mahekatses ‘Kusta’, ‘Poseidon’, ‘Symphony’, ‘Matty’, ‘Kalle’, ‘Avenue’ ja ‘Bison’. Kaerasortide terad jäid 2021. aastal põua tõttu peenikeseks, sortide mahumassid olid aga suuremad kui kahel eelneval aastal. Terade proteiinisisaldus oli põua tingimustes suurem kui parema terasaagiga aastatel.

Rukis sobib samuti maheviljelusse hästi. Tal on sügav juurestik, mis võimaldab toitaineid ja vett kätte saada ka sügavamatest mullakihtidest. Rukkisortide keskmine mahekatse saak oli 2021. aastal 4,8 t/ha. Taliviljad on tänu kevadisele kiiremale arengule põua suhtes vastupidavamad kui suviviljad. 2020. a oli rukki keskmine saak katses 5,1 t/ha. Kõige suurema saagi andis 2020. a hübriidrukki sort ‘Forsetti’ (7,0 t/ha). Populatsioonisortidest oli suurima saagiga (6,6 t/ha) sort ‘Prima’. Teisi sorte ületas 2020. a saagikuselt (6,5 t/ha) veel hübriidsort ‘Cossani’. Eesti sortidest oli kõige suurema saagiga ‘Elvi’ (5,7 t/ha). Põuasel 2021. aastal olid populatsiooni- ja hübriidsortide saagid sarnased, samuti olid sortidevahelised erinevused saagis väiksemad. Sarnaselt kaeraga jäid ka rukkiterad 2021. aastal tunduvalt peenemaks kui eelmistel aastatel. Mahumassid olid aga põua-aastal keskmisest suuremad.

Põud mõjutas palju

Kui tavatootmises on talinisu pinnad hakanud ületama suvinisu kasvupindasid, siis mahekasvatuses oli 2020. aastal ­Põllumajandusameti andmetel ­10 600 ha nisu kasvupinna juures 47% talinisu all. Jõgeva mahekatses oli talinisu sortide keskmine saak 2020. a 6,1 ja 2021. a 4,0 t/ha. Kuigi põud mõjutas rohkem suviteravilju, oli ka talinisu saak eelmise aastaga võrreldes väiksem. Kõige rohkem kannatasid põua tõttu varajased sordid ‘Ruske’, ‘Fredis’, ‘Ramiro’ ja ‘Edvins’, mille saagid jäid alla 3 t hektarilt. Kuid keskvarajaste hulka kuuluval ‘Adal’ oli saak 4,6 t/ha, mis on tublisti üle keskmise. Kõige saagikam oli ‘Skagen’ (6,4 t/ha).

Talinisu tagasihoidlikuma saagi põhjus oli 2021. a lisaks põuasele suvele ka märtsikuus sulale maale mahasadanud lumi, mis põhjustas lumiseene kahjustust ning silmapaistvalt suurt peentera (2,2 mm sõela alune) osakaalu saagis. Kõige rohkem oli peentera ‘Fredisel’, 14,6%. Teistel sortidel jäi see näitaja alla 10%.

Kui 2020. a suurtel saakidel oli keskmine proteiinisisaldus 9,6%, siis 2021. a oli see 11,9%. Mahenisu kokkuostjad tahavad nisu, mille proteiini­sisaldus on vähemalt 11–12%. 2021. a ületasid 12% taseme ‘Fredis’, ‘Ruske’ ja ‘Perenaise’, kuid ka teistel sortidel oli see üle 11%.

Speltanisu seitsme sordi keskmine saak koos kestaga oli 2021. a 4,7 t/ha. Kesta osakaal oli keskmiselt 30%. Puhta tera saak oli seega 3,3 t/ha. Parima saagiga olid sordid ‘Zollernspeltz’ ja ‘Frankenkorn’. Speltanisu proteiinisisaldus oli saianisu nõudest palju suurem, keskmiselt 14,9%. Parima proteiinisisaldusega oli sort ‘Oberkulmer Rotkorn’ (16,9%), kõige vähem proteiini oli kõige saagikamal sordil ‘Zollernspeltz’ (14,2%).

Suvinisu saagid jäid põuasel 2021. a mahekatses väiksemaks kui kaeral ja rukkil. Katse keskmine saak oli 2,9 t/ha. Teraviljakasvuks soodsal 2020. a oli suvinisu mahekatse saak tunduvalt suurem (5,1 t/ha). 2019. aastal kujunes suvinisu mahekatse keskmiseks saagikuseks 3,7 t hektarilt. Suurema saagiga suvinisusordid olid mahekatses viimase kolme aasta keskmiste tulemuste alusel pikema kasvuajaga ‘Leidi’, ‘Harenda’, ‘KWS Buran’, ‘Cornetto’, ‘Calico’. Sarnaselt teiste teraviljadega jäid ka suvinisuterad 2021. a põua tõttu peenikeseks, mahumassid olid samad 2020. aastaga. Seevastu terade proteiinisisaldus oli 2021. a suurem (14,3%) kui kahel eelneval aastal.

Mahekatses jäi suvinisu­terade proteiinisisaldus siiski kõigil aastatel väiksemaks kui samadel sortidel tavakatses. Suvinisu on väetamise suhtes nõudlik kultuur, mistõttu on hea saagi ja terade proteiinisisalduse saamiseks vaja piisavat toitainetega varustatust.

Tagasi üles
Back