Talinisu tagasihoidlikuma saagi põhjus oli 2021. a lisaks põuasele suvele ka märtsikuus sulale maale mahasadanud lumi, mis põhjustas lumiseene kahjustust ning silmapaistvalt suurt peentera (2,2 mm sõela alune) osakaalu saagis. Kõige rohkem oli peentera ‘Fredisel’, 14,6%. Teistel sortidel jäi see näitaja alla 10%.
Kui 2020. a suurtel saakidel oli keskmine proteiinisisaldus 9,6%, siis 2021. a oli see 11,9%. Mahenisu kokkuostjad tahavad nisu, mille proteiinisisaldus on vähemalt 11–12%. 2021. a ületasid 12% taseme ‘Fredis’, ‘Ruske’ ja ‘Perenaise’, kuid ka teistel sortidel oli see üle 11%.
Speltanisu seitsme sordi keskmine saak koos kestaga oli 2021. a 4,7 t/ha. Kesta osakaal oli keskmiselt 30%. Puhta tera saak oli seega 3,3 t/ha. Parima saagiga olid sordid ‘Zollernspeltz’ ja ‘Frankenkorn’. Speltanisu proteiinisisaldus oli saianisu nõudest palju suurem, keskmiselt 14,9%. Parima proteiinisisaldusega oli sort ‘Oberkulmer Rotkorn’ (16,9%), kõige vähem proteiini oli kõige saagikamal sordil ‘Zollernspeltz’ (14,2%).
Suvinisu saagid jäid põuasel 2021. a mahekatses väiksemaks kui kaeral ja rukkil. Katse keskmine saak oli 2,9 t/ha. Teraviljakasvuks soodsal 2020. a oli suvinisu mahekatse saak tunduvalt suurem (5,1 t/ha). 2019. aastal kujunes suvinisu mahekatse keskmiseks saagikuseks 3,7 t hektarilt. Suurema saagiga suvinisusordid olid mahekatses viimase kolme aasta keskmiste tulemuste alusel pikema kasvuajaga ‘Leidi’, ‘Harenda’, ‘KWS Buran’, ‘Cornetto’, ‘Calico’. Sarnaselt teiste teraviljadega jäid ka suvinisuterad 2021. a põua tõttu peenikeseks, mahumassid olid samad 2020. aastaga. Seevastu terade proteiinisisaldus oli 2021. a suurem (14,3%) kui kahel eelneval aastal.
Mahekatses jäi suvinisuterade proteiinisisaldus siiski kõigil aastatel väiksemaks kui samadel sortidel tavakatses. Suvinisu on väetamise suhtes nõudlik kultuur, mistõttu on hea saagi ja terade proteiinisisalduse saamiseks vaja piisavat toitainetega varustatust.