Hiinlased uusaastaööl: et su riis ei kõrbeks!

Valge riis on kooritud riis, millelt on kest eemaldatud. Foto: Shutterstock

Iga kolmas inimene maamunal sööb riisi viisil või teisel iga päev. Seda igivana kultuurtaime kasvatasid hiinlased arvatavalt juba 5000 aastat enne Kristust.

Riisitaimed kasvatatakse esmalt peenratel ning enne istutust ujutatakse põllud mulla pehmendamiseks veega üle. Seejärel põldusid haritakse ja taimed istutatakse käsitsi vee all olevale põllule. Enne koristust lastakse veel põllult ära voolata.

Eestisse jõudis riis alles esimese Eesti Vabariigi saabumisega, mil see näiteks kohvi ja vürtside kõrval paremini kättesaadavaks sai.

Neli värvi

Valge riis on kooritud riis, millelt on kest eemaldatud – see vähendab kõvasti keeduaega – ja tera pind puutumata jäetud.

Pruunil ehk täisterariisil on kest alles ja see sisaldab palju kasulikke toitaineid. Kooriku tõttu on pruuni riisi keetmisaeg pikem ja vedelikku on tarvis rohkem.

Punast riisi, millel on alles toitainerikkad pealiskihid, tuleks kindlasti enne keetmist leotada, see on rauarikkam kui teised sordid ja seda peetakse veelgi tervislikumaks kui pruuni ja musta riisi.

Musta ehk lillat riisi kutsutakse mõnel pool ka pikaealisuse riisiks. Selle välimine kiht sisaldab suures koguses antioksüdanti nimega antotsüaniin, mis annabki viljale tumeda värvuse. Vanas Hiinas tunti seda keelatud riisina: seda tohtisid süüa ainult keiserlik perekond ja kõrgklassi esindajad, keelust üleastujaid võis oodata surmanuhtlus.

Kombeid ja roogi

Vietnamlastel on tavaks koguneda riisisöömiseks perega laua ümber. See päeva tähtis osa, mida nimetatatakse bua com’iks ehk keeduriisi ajaks ja mis ulatub ammuste sugupõlvedeni, on lastele viisakuse ja perekonna austama õppimise aeg ja selle juures on tähtsad tavad. Näiteks ei või riisipulgad kokku puutuda lauanaabri omadega, sest see tooks tüli. Ka pole hea, kui lapse pulgad kopsivad vastu kaussi, sest see tähendaks, justkui nõuaks ta lisa. Kaussi ei tohi eine lõpuks jääda ainsatki riisitera.

Iraanis on armastatud roaks tahdig – panni põhja jäänud krõbe riis, mis on eriliseks maiusroaks lastele. Jaapanis on tuntud hõrgutis onigiri, valge riisi pallike, mis on maitsestatud soola ja suhkruga, vormitud kolmnurkseks ning mässitud adrusse. Vahukoorest valmistatud ning vanilli ja mandlitega maitsestatud riisipuding risalamande, millele valatakse kirsikaste, on taanlaste levinud jõuludessert. Ja kes ei teaks soomlaste Karjala pirukat.

Hiinas on levinud hoiatus noortele naistele: iga riisitera, mille sa taldrikule alles jätad, saab vistrikuks su tulevase abikaasa näol. Hiinlaste uusaastatervitus ei ole lihtsalt head uut aastat, vaid lisatakse kindlasti: et su riis ei kõrbeks!

Ning kes ei oleks näinud filme, kus pruutpaari tervituseks riisi õhku pillutakse! Nõnda tehakse ikka veel Indias, Suurbritannias ja mõnel pool USAs, sest see toovat abielu- ja lasteõnne.

India pulmades on kombeks siduda peotäis riisi pruudi sarisse, enne kui paar abielutõotust andma hakkab. Jaapani pruutpaaril on tavaks rüübata teineteise klaasist kolm lonksu saket ehk riisiveini.

Riis hoiab ka tervist. Riisikeeduveega on ravitud kõhulahtisust. Teadlased on kinnitanud, et täisterariisil on võime kaitsta inimest vähirakkude eest ning see ei lase võimust võtta Alzheimeri tõvel.

KOMMENTAAR: Riis tasakaalustab tugevaid maitseid

Pradeep Kumar. Foto: Erakogu

Pradeep Kumar, restorani UusAasia peakokk

Riis on Aasia köögis üks enim söödud toite. Riisi parim omadus seisneb selles, et seda saab süüa mitmel viisil: aurutatuna, praetuna, friteerituna, pulbristatuna, röstituna.

Riis tasakaalustab tugevaid maitseid ja aitab meie maitsemeeltel kergemini kogeda vürtsikaid ja tugevamaitselisi roogasid, võtame näiteks karri ning Hiina ja Tai kastmed. Üks populaarsemaid riisiroogi on praetud riis, mida valmistatakse nii liha, köögiviljade kui ka puuviljadega.

Singapuri praetud riis India stiilis

Koostis:

•  1 tass pikateralist riisi

•  1 liiter vett

•  1 tähtaniisikaun või kaneelikang või üks näputäis ­garam masala pulbrit

•  1 tl soola

•  ½ tl kurkumit

•  2 tl õli

•  1 tass kuubikuteks lõigatud värvilist paprikat

•  2 tk minimaisi õhukeste viiludena

•  1 peeneks hakitud porgand

•  2 sibulat

•  75 g India juustu kuubikuid (või tofut/seeni/liha)

•  2 sl hakitud küüslauku

•  ½ tl pipart

•  ½ tl karrit (või näputäis ­garam masala’t ja ¼ tl ­koriandripulbrit)

•  1 sl värsket koriandrit

•  2 sl vett

Pese riisi kaks korda ja leota vees vähemalt 20 minutit. Lisa vette tähtaniisikaun või kaneelikang, natuke kurkumit ja soola. Keeda riisi seni, kuni selle konsistents on pudrune, kuid mitte väga pehme, see­järel nõruta.

Pane kuumale (vokk)pannile õli. Prae India juustu, tofut, lihatükke või seeni. Seejärel eemalda need pannilt ja prae samas õlis paar minutit paprikat, kuni see on krõmpsuv. Võta paprika pannilt ja prae samas õlis kaks minutit küüslauku, sibulat, porgandit ja ­minimaisi.

Maitsesta soola, pipra ja karripulbriga ning prae veel paar minutit. Lisa pannile kõik teised praetud koostisosad ja sega kõike keskmisel kuumusel paar minutit. Lisa värskeid koriandrilehti, 2 sl vett ja sega juurde riis.