Nitraadid köögiviljades ei tähenda alati liigset väetamist

Lehtköögivilju tasub kasvatada valgusküllases paigas, sest varjus või liiga tiheda istutuse korral on nitraate rohkem. Foto: Shutterstock

Kuuldes sõna nitraadid, läheb tavaliselt tarbijal põlema ohutuluke. Nitraate peetakse ohtlikuks inimese tervisele ning neid seostatakse sageli taimede liigse väetamisega. On see müüt või tõelisus?

Tegelikult on nitraadid taimedes ja aiasaadustes vägagi normaalne ja igapäevane nähtus. Nitraadid taimedes on seotud loodusliku lämmastiku­ringega ning seda mõjutavad paljud looduslikud tingimused. Üldiselt ei loeta nitraate tervisele ohtlikuks, kuid teatud tingimustel võivad nad tekitada suuri tervisehäireid. Nitraate leidub ka teistes igapäevastes toiduainetes, näiteks lihatoodetes, sest neid võidakse toidule kunstlikult lisada valmistamise käigus. Infot nitraatide kohta leiab tarbija reeglina pakendilt.

Üldjuhul on nitraadisisaldus köögiviljades reglementeeritud ja kehtestatud täpsed piirnormid. Eesti on rangete normidega silma paistnud juba aastaid, võrreldes paljude teiste Lääne-Euroopa riikidega. Euroopas olid esialgselt seatud piirangud vaid üksikutele rohkesti nitraate akumuleerivatele köögiviljaliikidele. Euroopa Liiduga liitumisel ühtlustati ka Eestis vastavad piirnormid.

Millest sõltub nitraadisisaldus taimes?

Nitraatide sisaldus on eelkõige seotud taimeliigiga.