Eesti kaerajoogi tootjad unistavad kohalikust kaerast ja tootmisest

Tallinnas Koidula tänaval asuva Gourmet Coffee kohviku juhataja ja barista Heleriin Adelberti sõnul on kaerajoogist saanud lehmapiimale kõige populaarsem taimne alternatiiv, lükates kõrvale ka laktoosivaba piima. Foto: Tiit Efert

Noored ettevõtjad Jane Kaljulaid ja Mai Kangro on võtnud eesmärgiks hakata Eestis kasvatatud mahekaerast kohapeal tootma lehmapiimale alternatiivset kaerajooki. Seni käib Eesti Maaülikooli toidutehnoloogide abil sündinud retsepti järgi ja EASi toel käivitatud tootmine allhanke korras Rootsis.

Jane Kaljulaidi andmetel koristati Eestis 2020. aastal mahekaera 23 420 hektarilt ja söögiks kasvatati seda 57 173 tonni. „Meiega on kontakti võtnud mõned Eesti põllumehed-teraviljakasvatajad, kes on huvitatud meile gluteenivaba mahekaera kasvatamisest, loodame selle plaaniga edasi minna,” rääkis Jane. Praegu käib tootmine aga Rootsis ning kasutatav kaergi on sealt pärit. „Loodatavasti meie tarbija mõistab, et kui tahame olla keskkonna suhtes vastutustundlikud, ei ole mõistlik suurte diislikütusel töötavate autodega hakata Eestist kaera Rootsi viima. Kui oleme ennast tõestanud ja inimesed on meie tooted poeriiulilt üles leidnud, saame plaanida, kuidas Eesti tehases Eesti kaerast kaerapiima teha,” rääkis Jane.

Talle on selge – kui teraviljakasvatajale anda kindlus, et mahekaer ostetakse õiglase hinnaga ära ja sellele antakse Eestis suurem lisandväärtus, siis on võimalik, et mahekaera külvatakse rohkem. „Muidugi on kahju, et praegu viiakse enamik Eesti mahekaerast kokkuostupunkti ja transporditakse terana Eestist välja,” ­lisas Jane. Huvitaval kombel ei kulu kaerapiima tegemiseks kaera üldsegi ülemäära palju – ühe liitri joogi jaoks kulub 10 g kaera.