Pikima reisi teinud kuldnokk rändas Viljandimaalt Hispaaniasse

Vaata, kas kuldnokad on juba kohal. Foto: Elmo Riig

Aasta hakkab lõppema ja 1. jaanuaril vahetub ka aasta linnu tiitli kandja. Lõppeval aastal oli selleks kuldnokk. Keskkonnaagentuur jagas sel puhul Matsalu rõngastuskeskuse arhiivides olevat põnevat infot kuldnoka kohta.

Kuldnokad on rändlinnud, kes veedavad talved soojema kliimaga piirkondades. Seda infot aitab hankida lindude rõngastamine, mis annab olulist teavet nii linnu elu kui ka tema liikumiste kohta.

Rõngastusandmete alusel on teadaolevalt Eestist pikima rände sooritanud isend rõngaga H 66162. Märgistuse sai ta 1977. aasta maikuus Pärsti vallas Viljandimaal. Linnuhuvilised kohtasid teda uuesti sama aasta detsembris Hispaania loodeosas Monforte de Lemoses, olles läbinud linnulennult 2872 kilomeetrit.

Hispaanias „puhkajaid“ on leitud veelgi. Näiteks 1990. aastal Are vallas rõngastatud (H 209331) kuldnokk leiti sama aasta detsembris Hispaania põhjaosas Navarras (2552 km).

Kui kaua võiks selline lennureis aega võtta? Ka sellele aitab valgust heita lindude rõngastamine. Kuldnokk rõngaga H 110, kes rõngastati Penijõel 27. oktoobril 1970. aastal, püüti juba 16 päeva hiljem kinni Belgias Middelkerkes, olles läbinud selleks hetkeks 1570 kilomeetrit. Seega teeb see rände keskmiseks kiiruseks 98 kilomeetrit päevas.

Rõngastusandmed aitavad pilku heita ka sellesse, kui vanaks linnud elavad. Vanim Eestis kindlaks tehtud kuldnokk kandis rõngast H 1808. Lind sai rõnga 4. juunil 1971. aastal Ruilas ja langes küttimise ohvriks 18. veebruaril 1981. aastal Kreekas Axiose jõe deltas Thessaloniki lähedal. Küttimise ajaks oli linnu vanuseks 9 aastat 8 kuud.

Vanim elusalt püütud lind (H 240039) rõngastati Pärnumaal Sauga vallas Kiisa külas ja püüti ning vabastati Tessinis, Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal (Saksamaal), tema vanuseks oli sel hetkel umbes 9 aastat ja 5 kuud.

Ka maailma esimene rõngastatud lind oli kuldnokk, kes rõngastati 5. juunil 1899. aastal Hans Christian Cornelius Mortenseni poolt, Viborgis Taanis. Ta kandis auväärset rõngast Viborg 1.Seda kuupäeva peetakse maailmas konsensuslikult teadusliku märgistamise alguseks.

• Matsalu rõngastuskeskus koordineerib lindude ning nahkhiirte märgistamist kogu Eestis. Keskusesse kogutakse andmed kõigi Eestis rõngastatud lindude kohta, samuti leitud rõngaste kohta.
• Kuldnokkade ränderekordid leiab ka sellelt kaardilt.

Eesti Ornitoloogiaühing on aasta lindu valinud alates 1995. aastast. 2022. aasta lind on metskurvits.