Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Klaasi kuju mõjutab vahuveini maitset

Copy
Tihti kasutusel olevast flute- ehk flööditüüpi kitsast ja peenikesest vahuveiniklaasist väga aroome ja maitseid kätte ei saa, selle klaasi peamine eesmärk on hoida jooki võimalikult kaua kihisevana.
Tihti kasutusel olevast flute- ehk flööditüüpi kitsast ja peenikesest vahuveiniklaasist väga aroome ja maitseid kätte ei saa, selle klaasi peamine eesmärk on hoida jooki võimalikult kaua kihisevana. Foto: imago images/CHROMORANGE

Sommeljee Mikk Parre sõnul ei soosi kitsad vahuveiniklaasid kihiseva joogi nautimist. Kui joogi tõelist olemust ja maitseid otsida, sobiks klassikaline väiksem veiniklaas selleks paremini.

Sommeljee Mikk Parre, mis temperatuuril on hea vahuveini serveerida?

Mikk Parre.
Mikk Parre. Foto: Erakogu

Sõltub konkreetsest vahuveinist, stiilid on hästi erinevad. Kui võtta kergem ja värskem vahuvein, näiteks lihtsam Prosecco või Cava, on ideaalne 6–8 ºC, mis toob hästi esile joogi värskuse.

Kui räägime komplekssemast ja täidlasemast joogist, näiteks tippmajade aastakäigušampanjad, võiks temperatuur natuke soojem olla: 10–11 ºC, et joogi põnevad maitsed ja mitmekihilisus kaduma ei läheks. Sama loogikat võib rakendada ka kodumaiste vahuveinide puhul.

Kuidas klaasi kuju joogi maitset mõjutab?

Klaasi kuju mõjutab vägagi joogi maitset. Peamine põhjus on, et suure osa inimese maitsemeelest moodustab lõhnataju. Hea näide on hoida nina kinni ja proovida millegi maitsest aru saada – maitset põhimõtteliselt polegi.

Suurt rolli mängib ka joogi kokkupuutepind õhuga: mida suurem kokkupuutepind, seda rohkem aroome eraldub. Erinevad klaasikujud kontsentreerivad lõhnu erinevalt ja seeläbi muutub ka maitsetaju.

Võtke näiteks vahuveinid: tihti kasutusel olevast flute- ehk flööditüüpi kitsast ja peenikesest vahuveiniklaasist väga aroome ja maitseid kätte ei saa, selle klaasi peamine eesmärk on hoida jooki võimalikult kaua kihisevana. See on igati sobiv vastuvõttudeks ja üritusteks, kus jook on tagaplaanil ja peamine on klaaside kokkulöömine.

Kui aga joogi tõelist olemust ja maitseid otsida, sobiks klassikaline väiksem veiniklaas selleks kindlasti paremini.

Kui pudel kohe tühjaks ei saa, kuidas seda hoida?

Iga veini puhul oleks peamine saada veinile võimalikult kiiresti kork peale. Veini kõige suurem vaenlane on säilitamise mõttes hapnik, mille toimel hakkab vein kiiresti muutuma ning mis veini lõpuks äädikaks muudab.

Hõbelusikas, hoolimata legendidest, kahjuks ei suuda ei hapnikku eemal hoida ega CO2 pudelis kinni hoida.

Vahuveini juures tuleb arvestada ka seda, et lahtisest pudelist läheb „mull välja”, meeldiv kihin CO2 ehk süsihappegaasi näol lendab lihtsalt minema. Hõbelusikas, hoolimata legendidest, kahjuks ei suuda ei hapnikku eemal hoida ega CO2 pudelis kinni hoida. Seega tasuks lusika määrimise asemel hoopis leida üks asjalik kork või spetsiaalne veinisulgur, millega pudel korralikult sulgeda.

Avatud pudelit peaks säilitama külmkapis, sest jahedamal temperatuuril toimuvad eelnimetatud reaktsioonid aeglasemalt. Ideaalis võiks avatud pudeli ikkagi mõne päeva jooksul ära tarbida.

Mis on Eesti väiketootjate vahuveinide hulgas teie lemmikud?

Lemmikuid on kindlasti, iga aastaga aina rohkem, sest kodumaiste vahuveinide turg aina laieneb ja juurde tuleb hästi palju uusi vahvaid tooteid. Lemmikud küll muutuvad tihti, aga hetkel võiks välja tuua Murimäe Veinikeldri karusmarjavahuveini Vikker ning Jaanihanso Siidritalu rabarberivahuveini Rheum. Mõlemad toovad praegusel külmal ajal meelde mõnusad soojad suvemälestused.

Tagasi üles