/nginx/o/2021/12/29/14283069t1h7000.jpg)
2001. aasta jaanuaris nägi ühes Lõuna-Eesti tallis ilmavalgust märgilise tähendusega täkuke – ta oli esimene eesti sporthobuste (EHS) tõuraamatusse sündinud varss. Ei teagi, kas teadlikult või kogemata sai see varss nimeks Starter. Võib öelda, et see oli stardipauk paljude sporthobusekasvatajate aastatepikkusele tööle ja hobile, rõõmule ja murele, pühendumisele ja lootusele.
20 aastat hiljem on paljud lootused täitunud. Just nagu sünnipäevakingitusena oli 2021. aasta eesti sporthobuse jaoks fantastiliselt tegus ja tempokas.
Kõige tähtsamast alustades – on tõeline ime, et tõuraamat, kus sünnib aastas vaid 200 sporthobuse varssa, oli tänavu Tokyo suveolümpiamängudel esindatud lausa kolme eesti sporthobusega. Eestis sündinud Donna Anna ja eestlasest ratsanik Dina Ellermann tegid Eesti ratsaspordiajalugu, võisteldes Tokyos koolisõidus.
Eestis sündinud sporthobustest tegi parima tulemuse Alfons Ra brasiillasest ratsaniku Yuri Mansuriga, saavutades individuaalselt 20. koha ja meeskondlikult 6. koha, olles meeskonna parim võistluspaar vaid nelja karistuspunktiga. Hobune Caesar läheb ajalukku sellega, et oli esimene eesti sporthobune, kelle olümpiale kvalifitseerumine 2020. aastal kinnituse sai.
Kõik need kolm hobust on Eestis sündinud, nad on üles kasvatanud Liivaku ja Rebala tallid ning Hinno Nokkur, kõrgeima tasemeni spordis treenisid neid Eesti ratsanikud Dina Ellermann, Rein Pill ja Paul Argus. Kaks hobust neist on jõudnud laia maailma Eesti aretusele reklaami tegema. Nende hobuste saavutused on ESH tõuraamatu tõstnud Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooni tõuraamatute edetabelis enneolematule 25. kohale.
Kõik, mis eesti sporthobune oma juubeliaastal ette võttis, õnnestus. Võideti nii takistussõidu kui koolisõidu Eesti meistrivõistlused, takistussõidus oli lausa kogu poodium ESH päralt. Need saavutused ei ole tulnud tühja koha pealt. Sporthobuste kasvatajaid koondav Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts pani 20 aastat tagasi paberile aretusprogrammi ja on töötanud välja jõudluskontrolli süsteemi, mis on toetanud sporthobuste aretust.
Ent loorberitele puhkama ei jääda. Juubeliaastal pandi alus mitmele huvitavale projektile – alguse sai noortele takistussõiduhobustele suunatud võistlussari, millest osavõtt oli rohke. Parimad noored eesti sporthobused said esimest korda oma sooritusi demonstreerida Saku Suurhallis suure publiku ees. Lisaks alustati erijõudluskontrolli pilootprojektiga, mille eesmärk oli kokku viia parimad noored hobused ja ratsanikud. Ka Eestis kasvatatavate sporthobuste kvaliteedi tõstmine on seltsi vastutada. Üks sporthobuse kvaliteedinäitaja on vastupidavus ja tervis, seetõttu said kevadel lõpuks kehtestatud sporthobuste aretustäkkude röntgenuurigute nõue ja tingimused.
20aastase tegutsemisaja jooksul on loodud soojad suhteid sporthobusekasvatajatega üle maailma. Nii väisas tänavu ühte tähtsaimat üritust, noorte sporthobuste ülevaatuste finaali tuntud rahvusvaheline kohtunik, aretaja ja endine ajakirjanik prantslane Bernard Le Courtois. Ta tuli siia eksootikat otsima, kuid pidi tõdema, et meie hobuste põlvnemised on sama rahvusvahelised nagu mujal maailmas. Talle jättis meie sporthobuste aretuse tase väga hea mulje. Nähtut ja kogetut jagas ta sotsiaalmeedia vahendusel paljude kasvatajatega kogu maailmas.
Eesti sporthobune on andnud mõtte ja sihi tegutseda paljudele teenelistele hobusekasvatajatele, aga on rõõm tõdeda, et ka noori kasvatajaid üha lisandub. 20 aastaga on eesti sporthobune end maailmas nähtavaks teinud ja tulevik on nüüd noorte päralt.