Pühadetoimetused ⟩ Kuidas valmistada keskmisest tervislikum jõulupraad?

Silja Luide
, toidublogi «Jagatud rõõm» autor
Copy
Hõrk sisefilee ahjuaedviljadega.
Hõrk sisefilee ahjuaedviljadega. Foto: Silja Luide

Pikad pühad on aeg, mil meie toidulaualt leiab päris palju rammusaid roogasid. Traditsioonilised jõulutoidud on väga isuäratavad ja miks mitte vähemalt korra aastas neil hea maitsta lasta. Klassikaline seapraad, krõbedad ahjukartulid, verivorstid pohlamoosi ja marineeritud kõrvitsaga, hapukapsad, sült, vürtsikad piparkoogid, aromaatne puuviljakeeks ning kõik muu hea ja parem kraam on igati oma kohal.

Kui aga on soov pühade ajal vahelduse mõttes midagi igas mõttes kergemat (nii valmistamise kui ka seedimise seisukohalt), kuid ikkagi soojendavat ja kõhtu täitvat vaaritada, siis ahjus küpsetatud vähese rasvasisaldusega seasisefilee koos kodumaiste juurikatega on üks suurepärane variant.

Kuigi viimasel ajal jääb mulje, et aina enam propageeritakse taimse toidu söömist, siis tegelikult tarbib Eesti inimene päris palju liha – umbes 87 kilo inimese kohta aastas. Veganeid on eri andmete kohaselt vaid 2 protsenti siinsest elanikkonnast. Enim süüakse Eestis just sealiha: möödunud aastal tarbiti 56 500 tonni sealiha, mis teeb 42,8 kilo ühe inimese kohta aastas. Eelistatuim tükk on kaelakarbonaad.

Miks süüa sealiha?

Lihavalgud on suure bioväärtusega, nende aminohappeline koostis ja vahekord on sarnased inimese enda organismiga. Võrreldes taimsete valkudega seeduvad loomsed valgud täielikumalt ja organism omastab nende koostisosi hõlpsamalt. Nende juuresolekul seeduvad paremini ka taimsed valgud.

Võrreldes taimsete valkudega seeduvad loomsed valgud täielikumalt.

Sealihast saame asendamatud aminohapped, mida meie organism ise ei tooda. Valgud moodustavad sealiha koostisest kuni viiendiku, ülejäänu on ­vesi (kuni kaks kolmandikku) ja rasvad. Mida lahjem liha, ­seda veerikkam see on.

Lihas leidub ka mineraal­aineid ja mikroelemente (vask, mangaan, tsink, seleen, koobalt), mis kindlustavad keha elutähtsate ülesannete täitmise ning on vajalikud nii vereloomeks kui ka immuunsüsteemi funktsioneerimiseks. ­Liha kuumutamisel mineraalained ei lagune, kuid lahustuvad hõlpsalt kas keedu- või praevedelikus. Seega tasub ka küpsetusvedelik alati ära kasutada, nt kastme valmistamiseks.

Lisaks saame sealihast ­rauda (ühest 150grammisest portsjonist suisa 6 mg), mida meie keha omastab taimetoidus leiduvast rauast märksa paremini. Sealiha on vitamiini­rikkam kui veise-, lamba-, ­linnu- või vasikaliha. Näiteks kanalihaga võrreldes on rohkem B-grupi vitamiine (B1, B3, B6 ja B12), samuti magneesiumi ja tsinki.

Retsept Hõrk sisefilee ahjuaedviljadega

Röstitud juurviljadega mahlane ahjupraad on suurepärane nii pühadelauale kui ka argiõhtuks, sest suurt ajakulu selle valmistamisega ei kaasne, samuti ei ole tegemist keeruka ega erilisi oskusi vajava roaga.

Sisefilee rasvasisaldus on kõigest u 3 protsenti (ehk võrreldav lahja linnulihaga), mistõttu tuleb selle küpsetamisel ettevaatlik olla, et see liiga kuiv ei jääks. Soovitatav on kasutada lihatermomeetrit. Kui seda ei ole, siis arvestada, et u 500grammine pannil pruunistatud tükk küpseb 200 kraadi juures läbi juba 15 minutiga, 700grammise peale aga võib kuni 25 minutit kuluda.

Pigem küpseta vähem kui rohkem, sest seasisefilee võib jääda seest kergelt roosa ja see küpseb pisut edasi veel ka pärast ahjust väljavõtmist.

Enne küpsetamist või praadimist on soovitatav liha vähemalt pooleks tunniks toatemperatuurile tõsta. Samuti tasub liha lahtilõikamisest hoiduda vähemalt 10 minutit pärast küpsetamist, et mahlad välja ei valguks.

Vaja läheb:

  • u 1,5 kg juurvilju (kartulit, porgandit, pastinaaki, peeti)
  • (oliivi)õli
  • soola ja pipart
  • paar rosmariinioksa või väike peotäis tüümianivarsi
  • 1 tl tšillihelbeid (soovi korral)
  • 1 seasisefilee (500–700 g)
  • 200–500 g kirsstomateid

Lõika aedviljad u 2 cm tükkideks ja aseta suurde neljakandilisse vormi. Lisa paar supilusikatäit õli ja ürdid, maitsesta soola ja pipraga ning soovi korral ka tšillihelvestega. Sega kõik läbi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 30 minutit.

Kuumuta pannil õli ja pruunista fileetükk igast küljest, kulub 5–6 minutit. Maitsesta sealiha soola ja pipraga.

Sega aedviljad läbi, vajadusel lisa õli ja aseta sealiha vormi keskele. Pane aedviljade peale mõned kirsstomatid, jäta need varre otsa. Küpseta ahjus veel 15–25 minutit (sõltuvalt filee paksusest), kuni liha on läbi küpsenud. Kui sul on lihatermomeeter, siis kontrolli sisetemperatuuri – see võiks olla 65–70 kraadi vahel.

Pärast küpsetamist tõsta liha lõikelauale ja lase enne lahtilõikamist vähemalt 10 minutit seista. Eemalda tomatid varre otsast, lõika liha lõikelaual õhukesteks viiludeks ja serveeri koos ülejäänud aedviljadega. Lisa juurde värsked tomatid, mis pannile ei mahtunud.

Lugu ilmus 2019. aasta detsembri Maa Elu jõulunumbris 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles