E, 30.01.2023

Looduskalender ⟩ Teisipäeval algav talv toob juurde nii külmakraade kui lund

Kristel Vilbaste
Teisipäeval algav talv toob juurde nii külmakraade kui lund
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Oodata on külmemat talveilma.
Oodata on külmemat talveilma. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Talv algab teisipäeval, 21. detsembril kell 17.59. Ja tundub, et sel aastal algab ta tõelise talvena.

Imelik oli eelmisel nädalal mõelda, kuidas me loome endale kujutluspildi põhjamaistest jõuludest. Kuidas sel ajal on alati paks lumi maas, tuiskab nii, et jõuluvana tuleb, habe karmist pakasest härmas, meri on külmunud silmapiirini. Paraku tuleb sel ajal enamasti nautida vaid üksikute lumehelveste tantsu. Vahel, tõsi, tulevad lumehelbekesed suure vihurina, tuisates täis õuetulnu silmad ja suud, teed ja jõulukuusedki.

Aga talve esimestel tundidel tasub ikka püüda kindaotsale mõni lumehelves ja imetleda selle ilu ja kordumatust. Hea on nüüd ennustada nende järgi, kas meie tulevik on rahulik ja sirgjooneline, või tihekristalne nagu perering või pitskirjaline kunstnikuhing.

Kraami puhtaks prügikastid ja kopsud

Kliimasoojenemine on muutnud peenrad keldriks.
Kliimasoojenemine on muutnud peenrad keldriks. Foto: Kristel Vilbaste

Jõulude-eelne aeg oligi vanarahval kõiksuguste ennustuste aeg, aga ka puhastuse, kurjuse peletamise ja valgustatuse aeg. Kes veel pole maja jõudnud ära kraamida, siis toomapäev, 21. detsember, mis meil samal ajal pööripäevaga, on selleks kõige kohasem aeg, aga tänavu saab seda kahaneva kuuga teha uude aastasse välja.

Vähemalt tasub viia välja kõik tuhakastid ja prügikastid, need viimased tasub puhastada ka arvutis, ja minna üheks päevaks välja kopse tuulutama männimetsa või kuuselaande, kus vaigulõhn meid uueks loob.

Ökopeki päevad

Seemneid täis pärnad paistavad nagu lehes.
Seemneid täis pärnad paistavad nagu lehes. Foto: Kristel Vilbaste

Tihased on mu küll hüljanud ja läinud naabrite sihvkamajade lähedusse, kuid sel aastal olen otsustanud, et sulekeradel tuleb leppida kodumaise pekiga – ei mingit rämpstoitu enam. Sestap ongi esialgu siin rõdul vaid mõni üksik mahetoitlane päevas, aga küll nad harjuvad, kui masu naabrite toidulaudu tabab.

Päris suured parved leevikesi on teeveerel nokitsemas, taas on emaseid hallpugusi veidi rohkem kui isaseid punaseid punnpaabusid. Üksikud hästi kolla-valge-puna-mustakirjalised ohakalinnud on liikvel. Siin-seal tuhiseb hekki rõõmus silpsuv varblaseparv.

Ole jääl ettevaatlik

Ehkki suurem osa Eesti maastikust veel vesist nina veab, on Peipsi pealsilmapiirini korralik jääkate. Vahepealne sula tegi aga selle kurru-murruliseks, nii et tasub oodata krõmpskülma, et kalale minna. Väiksemad vooluveekogud on aga endiselt lahti ja allikaliste paikade jääle ei tasu proovidagi minna.

Põldvarblaseid on rohevintidest rohkem saanud
Põldvarblaseid on rohevintidest rohkem saanud Foto: Kristel Vilbaste

Jõuluajaks jõudsid une silmast pühkida siilid ja koguni ka teod ning vihmaussid. Seda viimast, vonklevad roosat vorsti, on aegajalt langeval lumel päris hale vaadata. Vesine küljealune peletas teedele taas kährikud, neid on kohe paarikaupa. Isegi paari karu püksid said vahepeal märjaks ja nad läksid paremat küljealust otsima, jättes lumele hiigelsuuri päntajälgi. Põdrajaht sai poolest detsembrist läbi, aeg ka sarvilistel hinge tõmmata. Kas aga põdrad veel sarvilised on, ei oska öelda – võib arvata, et nad on sarved samblasse sokutatud. Küll on kitsed suurtes karjades põldude peal orast näsimas.

Too päris kuusk!

Ärge laske end taas heidutada pseuderoheliste juttudest, nagu oleks plastist tehiskuusk väga öko. Tooge julgesti metsast oma toanurka vaigust pakatav kuusejõnglane, sellest on rõõmu lastele ja vaigulõhn toob tuppa ka patsillustevabama õhu.

Jõuluehted võiks tänavu teha aga tühjakspuhutud ja kullavärviga kirjatud munakoortest. Ja senisest sagedamini kloppida lastele koogel-moogelit, sest vanarahvas uskus, et kurnavate kopsuhaiguste vastu aitab just munaturgutus.

LASTELE: Söeloom seinal

Jõulu esimese püha hommikul joonistasid lapsed Saaremaal söega seintele ja ustele loomi ning linde, et need hästi sigiksid. Kas nüüd seda teha just seintele, aga söega võiks joonistada küll. Tänapäeval võiks lapsed joonistada neid loomi ja linde, keda uuel aastal palju näha soovitakse ja kellest ka väeabi loodetakse. Kotkaid, põtru, jäneseid ja miks mitte ka elevante.

Tsitaat: Selge, tähine jõuluöö toob kaasa loomade hea sigivuse.

Märksõnad
Tagasi üles