Jõulumelu varjutab maal bussiliikluse vähendamise oht

Hajaasustatud külades vaevab üksikuid enim suhtlemisvaegus, milles on tunda koroonakartust. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Jõulupühade reklaamid tungivad uksest ja aknast sisse, kuid säravad klantspildid ei mahu koroonakriisis argielu nimetaja alla hinnatõusurallis ja maal bussiliinide kärpeohus, mis mõjutab nii lastega peresid kui ka väärikaid hallpäid. Eakatele toovad killukese sära rahvakalendri tähtsaimate pühade ootuses valdade korraldatavad jõulupeod või sotsiaaltöötaja abiga poes käimine, kuigi kevadise pensionitõusu on inflatsioon juba nahka pannud.

Lääneranna valla aukodanik, sotsiaaltöö spetsialist Maie Ausmeel ütles, et hajaasustatud külades vaevab üksikuid enim suhtlemisvaegus, milles on tunda koroonakartust.

„Kohtume nendega kasvõi õue peal, aga nad saavad oma mured rääkida näost näkku ja see on neile tähtis,” mainis Ausmeel.

Mured on Ausmeele arvates ühesugused ja sõna „regionaalpoliitika” ei taha ta kuuldagi, sest see ei ulatu maale ning kõmiseb rääkijate suus vastu nagu tühi tõrs. „Need, kes on kõrgel ja kaugel, ei näe, mis elu maal tegelikult toimub,” nentis ta.

Paneb püksirihma pingutama

Alustagem või elektrihinna tõusust, mis mõjutab enim agrolinnakute korrusmajade elanikke, sest kaugkütte katlamajad pole kasutusel, kortereid soojendavad elektriradiaatorid, mis olid veel mõni aasta tagasi odavaim variant. Börsipaketile panustanud pingutavad püksirihma ja vaatavad õudusega, kuidas voolumõõtja eurosid kontolt maha kerib.

„Kütuse hinnatõus annab tunda eriti neis peredes, kes autota kodust liikuma ei pääse, sest vahemaad on pikad ja kui bussiliine vähemaks jääb, on olukord ikka päris hull. Eriti nende vanemate inimeste jaoks, kellel autot pole või nad sellega ei sõida. Pandagu bussid kasvõi tellimise peale käima või kus sõitjaid vähem, kasutatagu väiksemaid,” rääkis Ausmeel.