Tervist kahjustavate nitraatide hulk põhjavees muudkui kasvab

Allikavesi ei pruugi alati kõige tervislikum valik olla. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Keskkonnauuringute keskus seirab igal aastal nitraadi- ja pestitsiidijääke pinna- ja põhjavees. Paraku ei lähe pilt aastatega mitte paremaks, vaid halvemaks, eriti nitraatide osas.

Konverentsil «Põllumajandus ja keskkond» seiretulemusi esitlenud Ülle Leisk tõi välja, et nitraatide suurenenud sisaldus joogivees on terviserisk nii inimestele kui ka loomadele. Kui pool aastat sellist vett tarbida, võib see põhjustada maksakahjustusi või sinitõbe.

Viimase kümne aasta uuringud näitavad, et nitraaditundlikul alal (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa) on nitraatide sisaldus viimastel aastatel tõusma hakanud. Ühe näitena tõi Leisk Prandi allika, kus on vaatlusi tehtud 1980ndate algusest ning kus praegu on nitraatide sisaldus suurem kui toona. Ometi just tookord räägiti, kuidas pandi palju väetist ja asi oli halb. «See näitab, et nitraaditundliku ala tegevusmeetmed ei toimi piisavalt,» sõnas Leisk.

See näitab, et nitraaditundliku ala tegevusmeetmed ei toimi piisavalt.

Ka on välja joonistunud muster, et talvisel ja kevadisel ajal on nitraatide sisaldus suurem ja see satub põhjavette sulaveega. Sellest võib Leiski hinnangul järeldada, et sügisel põldudele viidud sõnnik jõuab põhjavette, sest tal ei ole põllul midagi teha.

Ka ei ole olukord kiita pestitsiididega, seda enam, et siiani leiab selliseid taimekaitsevahendite jääke, mida juba aastaid kasutada ei tohi. Näiteks kloridasooli laguprodukt kloridasoon-desfenüül, mida ei tohi Eestis kasutada 1990ndate keskpaigast. Ometi on seda kõikjal.

Leisk tõi näiteks Aidu külas Kuslapi talust kahel aastal võetud proovid, kus nii pestitsiidijääkide summa kui ka eri pestitsiidide arv oli suur. Eraldi võetuna ei ole jääkide hulgas piirväärtuse ületusi, ent see kokku moodustab paraja kokteili. «Aga me ei tea selle kokteili mõju,» ütles Leisk.

Üks küsimusi tekitav näide on Olustvere allikas, kus 2018. aastal oli pestitsiidide summa 250 mikrogrammi liitris, norm on 0,1. Nädal hiljem oli see arv 115 ja nüüd augustis 24,7.

Ka on hea näide Kiigumetsa allikas, mis asub suurest teest eemal, paksu metsa sees, ent kust leiti juulikuus 12 eri ainet. Veel kord, nende kontsentratsioonid olid väga väikesed, ent kokku moodustavad need kahtlase segu.

2020. aasta suvel vaadati Lahemaa mõõtmispunktis ka sademete koostist. Selgus, et enim aineid sadas mais-juunis, leiti 13 keelustatud aine jälgi.