/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)
/nginx/o/2021/12/15/14261806t1h342f.jpg)
Mullu Põllumajandus- ja Toiduameti tehtud taimekaitsevahendite jääkide toidu-uuringus selgus muu hulgas, et 36 maasikaproovist vaid 7 olid jääkidest vabad.
Maasikad ja tsitruselised sisaldavad enim pestitsiidide jääke
PTA toiduosakonna peaspetsialist Kristi Kallip tõi detsembri alguses toimunud konverentsil „Põllumajandus ja keskkond” välja, et Eesti päritolu maasikatest enamasti taimekaitsevahendite jääke (TKVJ) ei leita, kuigi vahel siiski. N-ö lippu hoidis kõrgel Poola maasikas, millest leiti 13 erinevat TKVJ, Kreeka maasikast 11. „Igaüks saab siit oma järeldused teha, millist maasikat tasub osta,” sõnas Kallip. Õuntega on asjalood maasikatega sarnased.
Veel tõi ta välja apelsinide proovid, kus ilma TKV jääkideta proove leitakse väga harva. See kehtib paraku kõigi tsitruseliste kohta. Lohutust võib otsida teadmisest, et neid analüüsitakse koos koortega. „Tihti pritsitakse tsitruselisi ka enne transportimist,” tõi Kallip välja, mistõttu võib arvata, et viljalihasse see ei jõua. „Siin kehtib reegel: peseme, peseme, peseme ja tarbime viljaliha,” lisas ta.
Tuleb täpsustada, et TKVJ puhul arvestatakse jääkide kogust – enamasti jäävad need alla piirnormi ehk neid esineb, aga lubatud koguses. 2020. aasta seires ületas selle lubatud piirnormi 10 toodet, 308 olid nõuetele vastavad. Maheda testidest 79 vastas nõuetele, 3 mitte.
Kokku tegi PTA 2020. aastal 400 proovi. Kõige rohkem TKVJ leiti apelsinist, pirnist, arbuusist, aprikoosist, nektariinist, virsikust, rukkiterast ja viinamarjast. Kõige vähem aga lillkapsast, hernest, küüslaugust, avokaadost, sibulast.
Kõige sagedamini esinevad ained on fungitsiidid ehk seenhaigustevastased vahendid. Kristi Kallip sõnas, et suures osas on Eestis müüdav toit nõuetekohane, ent on tootegruppe, kus esineb rohkem TKVJ. Enim jääke tuvastati Lõuna-Euroopa ja ELi väliste riikide toodangust, jätkuvalt on murekoht Aasia toodang. PTA aga rõhutab, et normi piiridesse jäävad TKVJ ei ohusta inimese tervist.