Kitsekasvataja ei nurise, tal läheb hästi

Kitsekasvatajad pakuvad kitsepiimatoodete näol enamasti nišikaupa. Foto: Dmitri Kotjuh

Kitsekasvatajad võtavad elektrihinna tõusule järgnevat tootmiskulude tõusu kui uue reaalsuse algust, toetustele nad oma äri üles ehitanud pole ja usuvad, et seetõttu saavadki hakkama nii nüüd kui ka lähenevas majanduskriisis.

Järva- ja Viljandimaa piiril Sageveres 2015. aastast kitsi kasvatav Anne-Mai Sutt kinnitas, et hoolimata ümberringi toimuvast läheb temal hästi. Seda enam, et just algas talvepuhkus. „Kitsedel algas enne poegimist kuuajaline puhkus ja seejärel kasvatavad nad veel kuu aega tallesid. Nii on meil igal talvel puhkus, mis pakub vajalikku kosutust nii mulle kui ka loomadele,” selgitas ta. Seetõttu pole teda häirinud elektrihinna tõus ega sellega paratamatult kaasnev muu hinnatõus. Ta on märganud, et kaera hind on tõesti veidi kerkinud, kuid mitte hüppeliselt. „Üle-eelmine aasta oli hullem, eelmine aasta oli tore ja tänavune tundub vahepealne tulevat,” lausus ta.

Vähem kitsi, rohkem tulemust

Nii kinnitas Sutt veel kord, et Viljandi taluturul koos nelja ettevõtjaga toodangut müüva naisena meeldib talle oma praegune elu. „Olen rahul nii töökoormusega kui ka selle eest saadava sissetulekuga,” ütles ta. Ta vähendas kitsekarja 38lt kahekümnele. Nii on füüsiliselt kergem ja kuna nüüdseks on naisel sedavõrd hea kari kasvatatud, saab ta vähemate loomadega sama tulemuse, mis varem rohkematega. Naise eesmärk on jääda väikeseks, kitsejuustu tootjana nišitoodangu pakkujaks.