Nädala mõte: kohe kardan jõuluaega

Jõululaua ääres võivad kokku juhtuda eri eluvaadetega inimesed. Foto: Marina Pushkar

Just sellise sisuga sõnumeid olen paaril viimasel nädalal kuulnud mitme tuttava suust.

Koguneb ju jõulude ajal suurem või nüüdsel ajal pigem väiksem sugulastering ja kui kõht täis söödud, on aega jutustada. Paraku on just see kõige plahvatusohtlikum tegevus praegu.

Kui aastaid tagasi sai järgemööda sõnasõda pidada samasooliste abiellumisõiguse üle, siis tuli kohe Eesti riigipiiri hordidena ületama kippuvate pagulaste teema, mille vahetas välja Eesti metsast lagedaks raiumine. Kõik see on aga lapselalin võrreldes sellega, mis juhtub, kui ühte tuppa satuvad mitmeks tunniks ninapidi kokku tulihingelised vaktsiiniuskujad ja -vastased, koroonat tõsise haigusena tunnistajad ja seda tavaliseks nohuks pidajad.

Olen isegi seltskonnas viibinud, kus esimene veerandtund käis tasahilju sõnadega kompamine, kuidas teised teemasse suhtuvad, kuni ühel hetkel kostus kõigi huulilt sügav kergendusohe ja naer, et oleme kõik ühte meelt.

Mida siis teha? Jõule ju ära ei jäta ja puhas rumalus oleks sugulastega suhted rikkuda, ka ei saa kellegi pühadetuju jalge alla tallata soovitusega lihtsalt see onu Antsu loba vaikselt välja kannatada.

Kui teate, et teie jõululaua ümber kogunejate meelsus on väga erinev, oleks ehk arukas juba ette kokku leppida. Enamasti seda ju külaliste kogunemise eel tehaksegi – lepitakse kokku, kes kellele tänavu kingituse teeb ja mida külakostiks jõululauale tõstmiseks kaasa võetakse. Nüüd saaks kolmanda leppena lisada, et mõnda kindlat teemat jõuluõhtul ei puutu. Kes eksib, maksab teatud arvu eurosid näiteks tuleva aasta ühise jaanipeo fondi.

Jah, kõlab üsna lapsikult, tean isegi, aga olgu siis pigem nii, et mitte lähedastega riidu minna. Nüüdseks oleme kõik aru saanud, et ümber kedagi ei veena. Karju nii kõvasti, kui tahad, aga iga uskuja jääb oma veendumuse juurde ja kahtlejaga võib ju mõni teine päev suhelda.

Läbi on saamas väga raske aasta. Uudised küll räägivad majanduse kasvust ja keskmise palga tõusust, kuid paljud meie seast seda omal nahal ei tunne. Kui veel aasta tagasi kannatati lootuses, et see hullus on kohe läbi saamas, siis nüüd valitseb teadmatus. Nii palju on üha suuremate lainetena peale uhavat uut, et ei teadlased ega poliitikud oska mingit selget sõnumit rahvale saata.

Maailma me muuta ei saa, küll aga oma lähiringi. Just nüüd on aeg alustada tegevust selle nimel, et teie pere jõulud rahulikud tuleksid.