Idapiirile rajatud lõiketraadist aed pakub äreval ajal meile turvatunnet, kuid tekitab küsimusi metsloomade toimetuleku kohta. Kui Keskkonnaametist kuulsime oma mureküsimusele rahustavat vastust, siis kagupiiril looduses liikuvad jahimehed näevad olukorda mustemates värvides.
Väikeloomad jooksevad piirile pandud lõiketraadist läbi (2)
Võrumaa Jahimeeste Seltsi juht Mati Kivistik tõdes, et metsloomade seisukohast ei tee rõõmu äsja paigaldatud lõiketraadist aed ega ka põhitaristu raames varem valmis ehitatud tara. „Nende soovitustega, kus jahimehed käisid ja näitasid loomade ülekäigukohti, pole enamasti arvestatud. Eksperdid tegid tohutu töö, aga kuskile see kabinetivaikuses haihtus. Oleme nii võimas IT-riik ja ei tahaks uskuda, et ei suuda loomade läbipääsukohti kaameratega ära katta,” sõnas Kivistik.
Misso jahipiirkonna pealik Margus Tukk rääkis, et nende kandis on suures osas juba välja ehitatud põhitara ja see on erinevalt lõiketraadist aiast täiesti loomakindel, isegi hiir ei pääse läbi. Enne aia ehitamist uuriti kohalikelt jahimeestelt, kuhu tasuks metsloomadele läbipääsukohad jätta. „Praegu hakkab järjest enam tunduma, et see eeltöö läks tühja ja ehitatakse suures osas kinni ära,” nentis Tukk. „Meil puudub teadmine, kas ja kuhu avad jäetakse.”
Otsivad läbipääsu
Kivistik on piiri lähedal liikuvatelt kolleegidelt kuulnud, et traataia ääres on kohati sissetrambitud rajad: loomad käivad edasi-tagasi ja otsivad läbipääsu.
Et lõiketara võib metsloomadele ohtlik olla, on selge võhikulegi, ja juba ongi piirkonnas Kivistiku teada leitud vähemalt üks põder, kelle haavad viitasid selgelt lõiketraadile.
„Ise näinud ei ole, aga kuulnud olen, et ühes kohas olid sead traati jooksnud,” nimetas Tukk. „Ilmselgelt on lõiketraat lõks, kui mõni loom näiteks jahi käigus põgenedes sisse satub, siis pääsu enam pole. Piiri ääres me jahti ei alusta, aga ikka on ette tulnud, kus koer jahi käigus üle piiri käinud.”