On külasid, kus kauplusbuss on ainus toidu hankimise võimalus

92aastane Hilda tuleb iga kord Valdo rändkauplusesse toidupoolist soetama, kui see Triigis peatub. Juba 15 aastat. Foto: Ain Liiva/Virumaa Teataja

Rändkaupluste ja kauplusbusside arv on Eestis vähenenud. Sest ostjaid on jäänud aasta-aastalt vähemaks. Ratastel kaupluste pidajad ütlevad, et ilma omavalitsuste toetuseta peaksid nad oma poe päevapealt kinni panema. Üha laiahaardelisemaks muutuvaid e-toidupoode konkurentideks ei peeta, sest kauplusbusside kunded on valdavalt eakad ning internetis ei toimeta, pealegi ei ulatu veebipood igasse külla.

Peaaegu 20 aastat oma rändkauplusega sõitnud Valdo Kruve (OÜ VKK Kaubandus) tervitas krõbekülmal talvehommikul Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Triigi külas bussi sisenevaid ostjaid. Korraga oli neid neli ja peagi lisandus viies.

„Me võistleme omavahel, kumb täpsem on, buss või mina. Varem olin mina, nüüd buss – eks ilmaolud!” arvas end Olliks nimetav Triigi mees. „Kui kauplusbussi ei oleks, siis oleks ikka mats! Mitte ainult minul, vaid paljudel.”

Kui Ollil on suuremaid varusid vaja, siis sotsiaaltöötaja viib ta vallakeskusesse poodi. E-poest ta ei telli, ütles, et on selleks liiga vanamoodne.

„Nipet-näpet, mida iga päev vaja on, selle saan siit bussist kätte. Olen väga rahul! Piim, leib, sai, vorst, tomat, jõuluajal kapsast, mõni konserv. Tubakas, sellest ei ole saanud loobuda... Ja magusat!” loetles Oll.

Viktor sõidab vajadusel ka bussiga Väike-Maarjasse poodi, aga oma maja kõrval kaks korda nädalas peatuvas rändkaupluses käib peaaegu iga kord. „Saia, purk suppi, kooki – valikut on täitsa normaalselt,” leidis Viktor.

Ka 92aastane Hilda tuleb iga kord Valdo rändkauplusesse toidupoolist soetama, kui see Triigis peatub. Juba 15 aastat. „Mõnikord magan maha ka, siis tuleb Valdo ja koputab uksele,” rääkis eakas naine.