K, 7.12.2022

Mandariini seemned jahvata smuuti sisse

Toivo Niiberg
, Räpina aianduskooli õpetaja
Mandariini seemned jahvata smuuti sisse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mandariini-peedisalat.
Mandariini-peedisalat. Foto: Toivo Niiberg

Talvekuudel armastame süüa mandariine, kuid tihti pahandame, kui viljaliha sees järjekordne seeme suhu satub. Tegelikult tasub hoopis rõõmustada ja iga leitud seeme tallele panna. Aga kõigest järgemööda.

Mandariin (Citrus reticulata) pärineb Lõuna-Hiina ja Põhja-India aladelt ja on peaaegu kõikides Euroopa keeltes ühtviisi nimetatud. Mandariin on saanud nime ühest päritolupiirkonnast, Mauritiuse saarelt, kus pärismaalased kutsusid selle puu vilju manda­ra’ks. Sellele lähedane klementiin on pooleldi mandariin, aga teise vanema osas on palju vaidlusi, kuid domineerivam on pomerants.

Mäletan, kuidas mõni aasta tagasi üks meesterahvas minu ees klementiine katsus ja omaette pomises: need mandariinid on küll täitsa tohletanud…

Mandariini ja klementiini peamine erinevus ongi selles, et mandariin riietub oma kasukasse väga pingsalt ja klementiin lohvakalt. Toitainete ja muude tervislike väärtuste osas on erinevused üsna väikesed.

Seemned smuutisse

Koores leidub eeterlikku õli, mida pressitakse, ja saadust nimetatakse mandariiniõliks. Koor ja seemned moodustavad mandariini massist ligi 26%. Tegelikult paikneb enamik kasulikest ainetest just tsitruseliste seemnetes ja välises koores, mitte aga viljalihas endas. Seega ole õnnelik, kui mandariinis või klementiinis on seemneid palju – näri need korralikult läbi ja oled igasuguste pisikute vastu rohkem kaitstud.

Seemned võid viljalihast välja koukida, kuivatada ja hiljem jahvatada, kasutades neid smuutide vürtsika tervistava lisandina.

Seoses veritäi levikuga (juurekahjur, mis levib kuni meetrisügavusele pinnases) on tsitruste kasvatus ohustatud ja vajab kahjuritõrjet süsteemsete mürkidega. Need levivad üle kogu taime juure­tipust kuni viljani. Seega võiks mandariin olla mitte igapäevane, vaid pigem pühapäevane hõrgutis.

Kuna mandariin kannab vilju üks kord aastas, on ta ohutum kui sidrun, mis annab vilju aasta ringi ning millele tehakse 8–10 pritsimist süsteemsete preparaatidega.

Mandariini raviomadused

100 g mandariinides on C-vitamiini peaaegu 30 mg% ehk sama palju kui sibulapealsetes. Teisi vitamiine on suhteliselt vähe. Süsivesikuid ehk suhkruid on mandariinimahlas keskmiselt 14%, millest pooled on monosahhariidid ja ülejäänu sahharoos, sidrunhapet 1% ja kiudainet 8%. Makroelementidest on enim närvisüsteemi turgutamiseks vajalikku kaaliumi ja mikroelementidest esineb organismi vananemisprotsesse pidurdavaid tsinki, vaske, mangaani ja seleeni ning kilpnäärmele olulist joodi. 100 g mandariini viljaliha sisaldab 45 kcal energiat.

Mandariini ja keedetud peedi salat

4 mandariini, 2 väiksemat keedetud peeti (120–150g), 1 sl seedriseemneid (võivad olla ka kestadest puhastatud ja kergelt röstitud päevalilleseemned), 1 sl mett, 1 sl taimeõli ja tibake soola.

Esmalt valmista salatikaste: pigista ühest mandariinist välja mahl, sega juurde mesi ja taimeõli ning lisa tibake soola. Salati valmistamiseks koori ülejäänud mandariinid ja jaga need viiludeks. Aseta mandariiniviilud salatikaussi ja sega juurde salatikaste.

Lõika keedetud peedid parajateks viiludeks, aseta sõelale ja uha külma veega läbi, nii et ­pesuvesi jääks enam-vähem värvusetuks, lase veidi nõrguda ja sega mandariinilõikudele juurde. Peale puista seedriseemneid ja serveeri.

Märksõnad
Tagasi üles