:format(webp)/nginx/o/2016/06/21/5533899t1h53b3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/12/06/14244244t1h8f3d.jpg)
Nüüd siis sadas paras ports lund pähe ka pealinna rahvale, Lõuna-Eesti on samal ajal lumelabidad juba seina äärde pannud ja lumeviskamisest valutavad kondid saunalaval taas „pehmeks“ saanud.
Looduskalender ⟩ Vanarahva ennete järgi tuleb talv külm, lumine ja tuisune
Muidugi olid nädalavahetuse külmakraadid paras ehmatus põhjamaa külmadega harjunud inimestele, sest sellist 20 kraadist pakast tuleb meil tavaliselt ette alles talve harja murdumise järel jaanuaris. Esmaspäeva hommikune päiksetõusu -25,9 kraadi Tudus oli aga alles algus, siiski sättis paika inimeste riided ja loomade-lindude kohad majade läheduses.
Oh issand, kui ilus!
Külma tulekust sai aimu nende kõrgete „päikesesammaste“ järgi, mis nädalavahetusel pikkade tuliste piikidena taevasse jooksid. Mina sain üht sellist kogeda pühapäeval Urvaste lähedal. Kusjuures sõites mööda lumiseid teid, kus suvel autorallid toimusid, ikka korratud: „Oh, kui ilus! Issand, kui ilus!“
:format(webp)/nginx/o/2021/12/06/14244243t1h0ef3.jpg)
Pakane oli härma mässinud, ka meie kõige vanema puu, Tamme-Lauri tamme. Ja puu näis punakuldse loojangu taustal nagu valgeudemelise habeme ja lokkidega Maaisa. Ja kui suvel käib selle vanuri ümber pidevalt linnu ja putukaelu, siis praegu valitseb seal tõeline ürgne rahu, ei linnupiiksugi, peaaegu võis kuulda härmakristallide klirinal kukkumist lume hangele.
Kanad ja kullid akende all
Aga see lumi on linnade läheduses täis eriliselt kauneid sulekerasid – nurmkanasid. Tosinalinnulised parved on nüüd nende majade läheduses, kus linnumajad ja tihasetantsudes seemneid söögimaja alla pudiseb.
Siiski oli ses nädalas midagi, mis valgemast valgem. Udusulgedena langeva lume vahel on linnades lennus kalakajakad ja mõni neist võib tulla oma tuhkkollase noka ja silmavaatega ka aknale oma kurba elu kössitama. Kuid rõdupiirdel võib leida natuke kurjema pilguga sama suure linnu, tema triibuline sulekampsun ja konksus nokk, annab aimu kanakulli ihalusest tabada lõunasöögiks mõni külmetav-kössitav tuvi.
Rottide rohkus
/nginx/o/2021/12/06/14244252t1h2497.jpg)
Taas on aeg lugeda jäljeraamatut, aga minu maja ümber on see paber sel aastal üsna tühi. Ei ole nirki ja pole ka hiiri. Võibolla ei jõudnud nad sula maaga veel majadesse pugeda?
Aga loomapidajad kurdavad, et sel aastal on eriti palju rotte, neid on kanapesadest mune varastamas, lambalaudas ringi sebimas ja koera söögikausis end nuumamas. Rottide suur hulk ei ole vanarahva arvates tähendanud head.
Valge lumeraamat reedab nüüd ka seda, kuidas rebane on põllult hiiri kõhtu hüppitamas käinud. Aga ka vesise suuga hundikamp ja ilves on kitsekarja järel käinud. Metssigasidki on metsades mõnel pool juba nii tihedalt, nagu enne katkuaega.
Jääneedid ei ole veel kinni
Nigulapäev, 6. detsembril tuli tänavu natuke teisiti. Kinnineetimata on suuremad veekogud, need said pigem esimese jää tekkimisel maetud mardilikult paksu lume alla ja seega on jääle minek praegu väga ohtlik.
Nigul needib veed ja teed
Meeldivalt soojad tunduvad selles pakases aga allikad ja just allikalistes kohtades ja roostikes ei tohi jääle praegu minna. Nigulapäeva ilm ennustab ette tänavuse talve olemuse ja ennete järgi peaks see nüüd tuisune, paksu lumega ja külm tulema. Ainuke lootus on, et selline talv jääb lühikeseks.
/nginx/o/2021/12/06/14244255t1h8116.jpg)
LASTELE: Rebasejaht
Mängukohaks tihedate põõsastega kaetud lumine maastik. Kaks mängijat hakkavad koerteks, üks jahimeheks. Kõik ülejäänud mängijad on rebased. Jahimees hüüab: „Üks, kaks, kolm!” Sellepeale peidavad rebased end põõsastesse või hanged taha. Jahimees ja koerad hakkavad rebaseid jälitama. Kui koer leiab rebase, annab ta jahimehele sellest valju häälega teada, kuid puutuda ei tohi, kuni tuleb jahimees. Jahimees püüab rebaseid tabada lumepallide või lihtsalt käega. Kinnipüütud rebane saab koeraks. Mäng lõpeb, kui kõik rebased on püütud. Esimesena püütud rebane hakkab uueks jahimeheks.