Jüri Ratas: koalitsiooni töö keskel toidu käibemaksu alandamise kallale ei minda

Lihaveisekasvatusega tegeleva Topi Mõisa peremees Andres Vaan rääkis ebaõiglasena tunduvast ­toetussüsteemist Jüri Ratasele, kes lubas teemat maaelukomisjoni esimehega arutada. Foto: Riigikogu kantselei

Läinud töönädala lõpus toimunud Pärnumaa visiiti alustas Riigikogu esimees Jüri Ratas kahe lihaveisekasvataja juurest, pärast mida leidis hetke Maa Elu küsimustele vastata.

Mida lihaveisekasvatajad teile rääkisid ja mida selle teadmisega peale saate hakata?

Rääkisime toidujulgeolekust laiemalt, aga ka sellest, mis neile kõige teravamat muret teeb. Sooviti, et toetused oleksid mõne teise karja kasvatajatega võrdsed. Praegu see nii ei ole. Kavatsen seda teemat Riigikogu maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tammega arutada. Aga paraku nii, et hopsti ja lahendus olemas, need asjad ei käi.

Köögiviljakasvatajad ootavad tükk aega köögivilja käibemaksu alandamist, nagu tehti Lätis. Mullu maaeluminister isegi tegi Rahandusministeeriumile vastava ettepaneku, aga järgnes vaikus.

Kui rääkida käibemaksu alandamisest toidusektoris, siis need oleksid väga suured poliitilised otsused. Sellised teemad käiakse välja valimiste eel või koalitsiooni moodustamise ajal. Minna koalitsiooni töö keskel käibemaksu alandama toitlustussektoris ei ole väga realistlik.

Seega lähiajal pole see võimalik?

Lähiajal tulevad Eestis Riigikogu valimised 2023. aasta märtsis.

Nii?

Tuleb vaadata, mida erakonnad lubavad oma programmides.

Mida te tuleva aasta riigieel­arvest saate välja tuua sellist, mis põllumehi ja maaelu tervikuna mõjutab?

Kindlasti mõjutavad maaelu Euroopa Liidu toetused, millega ma isiklikult peaministrina tegelesin 2020 Brüsselis, kui arutasime järgmist eelarve perioodi. Tegelikult näeme, et ühtlustamine algab järgmisest aastast natuke kiiremas tempos. See oli ühine koostöö Eesti, Läti ja Leeduga.

2022. aasta alguses need toetused, ma ei ütle, et ühtlustuvad, aga liiguvad ühtlustuse suunas.

Maaettevõtluses on kõige teravam probleem töötajate puudus. Ei tule töötud linnast maale tööle ja asjalikul inimesel on maal töö olemas. Ainukese variandina nähakse võõrtöölisi. Kas siin oleks mingi hea lahendus?

Kõige esimene on ikkagi, et oleks piisavalt hõivet meie endi inimeste seas. See aga ei tähenda, et seda teist alternatiivi, kui räägime hooajatöölistest, ei peaks olema. See võimalus on ju meil olemas. Nii see on tõesti, et nende palkamine pole nii lihtne kui meie oma Eesti inimeste palkamine.

Keskkonnaministri allkirjaga vähendati riigimetsas raiemahtu. Justkui väga ilus samm, aga toob kaasa puidutööstustele palginappuse. Ilmselt on osa väiksemaid saetööstusi sunnitud uksed sulgema või palku alandama ja tõusevad hinnad, ka lõpptarbijale. Mida selle peale ütlete?

Eks see ole nokk-kinni-saba-lahti-küsimus. Arvan, et Eesti raiemaht on olnud veidi liiga suur ja eriti lageraie osakaal KAH-aladel. Pooldan seisukohta, et lageraie osakaalu KAH-aladel tuleb vähendada.

Erametsaomanikud arvavad, et nüüd tahetakse neilt rohkem puitu, aga kuna eramets pole enamasti nii hästi hooldatud kui riigimets, tuleb sama koguse saepalgi saamiseks hoopis rohkem metsa maha võtta.

Eks see näitab, kui väga me metsanduse arengukava vajame. Tõnis Mölder suutis panna kokku uue juhtrühma. Uus metsanduse arengukava pole veel valmis, aga see peaks ka sellele küsimusele järgmiseks kümneks aastaks vastuse andma.