Komposter või biokonteiner muutub kõigile argikohustuseks

Kompostri võib nii osta kui ka ise ehitada. Oluline on aga see, et lahtises aunas ehk nn kompostihunnikus võib kompostida ainult aia- ja haljastusjäätmeid. Toidujäätmeid sisaldav komposter peab olema pealt kinnine. Foto: Shutterstock

Napp kaks aastat on jäänud ajani, mil kõik Eesti elanikud peavad saama oma biojäätmed anda üle jäätmevedajale või hakkama neid kompostima. Maapiirkondades võiks eelistatud variandiks ollagi viimane, sest kohapeal kompostimine on keskkonna seisukohast igati mõistlikum.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Made Carmen Hiiesalu sõnul liigub biojäätmete liigiti kogumine paremuse suunas: mullu oli 47 omavalitsust 79st liitnud biojäätmed korraldatud jäätmeveo hulka. „Teadaolevalt on sel aastal mitmed omavalitsused biojäätmete kogumise uute hangetega korraldanud või on seda tegemas,” sõnas ta.

Jäätmeseaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu tagama alates uuest jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks, mil kaovad ka kõik erisused, kus biojäätmeid on küll võimalik omavalitsuse jäätmevedajale ära anda, aga seda ei pea tegema väiksemates kortermajades.

Mõtteviisi muutus

Üks omavalitsus, kus erisused puuduvad või on need minimaalsed, on Eesti esimeseks rohevallaks pürgiv Lääne-Harju vald. Valla keskkonna- ja planeeringute osakonna juhataja Kerli Lambing sõnas, et 2017. aastal valdade liitumise tulemusena tekkinud ühend­omavalitsusel on piirkonniti küll veel erinevad lepingud jäätmevedajatega, kuid biojäätmete liigiti kogumine on neis kõigis sees. „Näeme, et kogused pidevalt suurenevad.” Inimesed on liigiti kogumisega kenasti kaasa tulnud.

Järgmise aasta veebruariks liidetakse kõik piirkonnad ühe jäätmeveolepinguga ja vald plaanib vedajalt saadud andmeid hakata kvartaalselt avaldama.

Hajaasustuspiirkonnas ollakse harjunud jäätmeid kompostima ja seda saab teha ka edaspidi, aga ka kortermajad on biojäätmete eraldi kogumisega tublisti kaasa läinud. „Endiselt on neid, kes jäätmeid ära andes eksivad, aga me teeme teavitustööd ja nõustame ühistuid,” kinnitas ta. Tema sõnul motiveerib ka majanduslik aspekt aina enam sorteerima. „Kui liigiti kogud, on see soodsam.”