Käsitöölised jäävad enese turundamisega hätta

Et laadavaesel ajal toime tulla, imbus Eddi Leet näoraamatusse ning sepitses näidistega kodulehe. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Veetlev Eedi ehk Eddi Leet Pärnu Maarja-Magdaleena käsitöögildist ütles, et ta hetkel laiskleb. „Letid on lookas, jõulud tulevad, eelmisel aastal tegin sotsiaalmeedia postitusi, nüüd läksin laisaks tagasi.”

Laisklemine tähendab tegelikult seda, et Eddi käest on tellitud 50 savipeekrit ja hunnik praetaldrikuid ning neid on aega rahulikus tempos potitehases kedrata. Otsest müügitööd väga ei toimu. Turistipuudust leevendas esimesel koroona-aastal saadud toetus, nüüd tuleb ise hakkama saada. Selleks imbus Eddi näoraamatusse ning sepitses näidistega kodulehe. „Pille kotti ei pane,” ütles Eddi, kuigi mõlemad alad, millega ta tegeleb, käsitöö ja muusika, on paraja põntsu saanud. „Sel aastal osalesin kahel laadal, Pärnus mitte, sest see on keskajariietes sodimüüjaid täis.”

Rahvusliku Käsitöö Liiduga on ta koostööd teinud juba 25 aastat.

Meeste padjaklubi

Vanasti öeldi, et naised tegid käsitööd, mehed tegid tööd. Käsitöö on läinud masinapõhiseks, suveniiripoed on „meeste käsitöö asju” ehk laserlõigatud või CNC-pingil prinditud esemeid täis. „Euroopas on jutumärkideta meeste käsitöö tõusev trend, maandada pingeid käsitööga. Eks mõne aasta pärast jõuab see ka meile ja tekivad ka meeste padjaklubid,” ennustas Edev Eremiit ehk Meelis Kihulane, kes on küll käsitöömeister, kuid elatub koolitamisest. Ta manitses, et meestele on vaja õpetada päris käsitööd, käelist peenmotoorikat, millega kaasneks ka mõni käsitöötoode, elatusallikas.