Kadrina mõisahärra meisterdab välismaalastele kõveraid kämpingumajakesi

Sellest aastast võttis Taavi Pirki firma peasuuna soojustatud kämpingute tootmisele. Foto: Tiit Efert

Jõgevamaal asuva Kadrina mõisa peremees Taavi Pirk avastas pooljuhuslikult endas puukujuri ning sellest on välja kasvanud Pala lähistel asuv suure ekspordipotentsiaaliga ettevõte. Mõisa pidamine on Taavi elukaaslase Aivi Kõivu õlgadel ning ettevõtluspisikuga innustatakse ka pere vanimat last.

korterid. Seintel olid saepuruplaadid, tubades peeti lambaid. Taavi vanemad on mõisa lähistelt pärit ning ostsid selle suures osas EVPde (erastamisväärtpaberid) eest. Algne idee oli luua külalistemaja, kus saaks võõrustada Läti kalamehi, kes käisid Peipsil. 2000. aastal oli Peip­si ääres metsik rahesadu, mis lõhkus piirkonnas mõnegi katuse, sealhulgas Kadrina mõisa oma. „Panime pangesid alla,” meenutas Aivi.

2009. aastal teatas Taavi otsusest mõis korda teha. See tekitas peres kõhklusi, kuid mehe entusiasm jäi peale. Esimesena sai valmis keldrikorrusel asuv kõrts, aastavahetuse peoks kutsuti sinna esinema Onu Bella.

Praegu kutsutakse seda madalate ukseavade tõttu lühikeste meeste kõrtsiks. Kõrts avaneb tellimuse peale ja seal pakutakse ka rahvusrooga kaerakilet. Kõrtsi kõrval tehti korda samal keldrikorrusel asuv saunakompleks ning park maja ees.

Ajalooliselt asus mõisa peasissekäik hoopis vastasküljel, kust ilmselt avanes vaade Peip­sile. Kui seda ei tea, tundub uus sissekäigulahendus, arvestades praegust teedevõrgustikku, täiesti loogiline. Mõisa on ehitatud järk-järgult ning kuigi esialgseid kavandeid pole säilinud, on hoitud ajastu joont. Osa mööblist toodi Rootsist, samuti soetati sisustust Sõbralt Sõbrale poodidest. Aivile meeldivad vanad, hingega asjad ja vabal ajal teeb ta korda päevinäinud laudu, toole ja kappe.

Taavi sõnul on just Aivi kujundanud mõisast turistidele suunatud kompleksi, kuhu jõutakse ka kaugemalt. Suur väljakutse oli mõisa teise korruse väljaehitamine koos seminariruumiga. Hoolimata koroonaaja raskustest sai see valmis. Vanast mõisa pullilaudast ehitati peosaal nimega Pullitall. Soojal ajal avatud peosaalis saab pidada üritusi kuni 120 inimesele.

Ootamatult puukujuriks

Taavi on mitmekülgne mees, ta on juhtinud nii kohalikku valda kui ka Eesti ühte suuremat erakonda. Soomes töötades sai selgeks, et töötegemine teiste kasuks pole tema kutsumus, samuti tutvus ta seal maakohtades toimivate külalistemajadega. Suurem pööre tuli pakkumisega hakata Kalevipoja Koja juhatajaks. Tegu oli küll sihtasutusega ja lisandus juba toimiv Kalevipoja muuseum. Alustas ta Kratikülaga, mis sai lühikese ajaga populaarseks, viis metsateatri uuele tasemele, rajas Kalevipoja teemapargi ja käsitööpoe Varakamber.

Aga ühe võime avastas ta pooljuhuslikult. 2008. aastal vaatas ta Kalevipoja koja juures toimunud puusaagijate õpitoas puukujusid ja mõtles, et saaks ka sellega hakkama.