Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats nentis, et koroona laiendas nende tegevust, sest asendustalunikke hakkasid vajama ka taimekasvatusettevõtjad. Nii on neil talusid, keda teenindada, rohkem kui küll. Kuna kõik asendustalunikud on sedavõrd hõivatud, võetakse töötajaid juurde igasse maakonda.
Keegi ei peaks 7 päeva nädalas töötama: nõudlus asendustalunike järgi aina kasvab
Kuidas on koroonaaeg asendustalunike teenust mõjutanud?
Üle kümne aasta on asendustalunike teenust võimaldatud ainult loomakasvatusettevõtjatele, peamiselt just piimafarmidele, kuid mida aasta edasi, seda rohkem ka lihaveisepidajatele ning kitse- ja lambafarmidele. Ja seda kuni kahe töötaja asendamiseks nende puhkuse või haiguse korral.
Koroona ajal pakkus taluliit asendusteenust ajutiselt ka taimekasvatusettevõtetele. Kohe kui pandeemia 2020. aasta märtsis tuli, leidis Maaeluministeerium võimaluse teenusele lisaraha leidmiseks, et võimaldada teenust ka taimekasvatusega tegelevatele ettevõtetele.
Põllumajandustootjate asendamisteenuse üks eesmärk on talunike haiguste puhul asendustaluniku pakkumine ning Covidi-kriisis oli vaja olla valmis, et toidutootmise ahel ei katkeks. Põllumajanduses ei saa lubada, et toidutootmine võiks peremehe või -naise haigestumise tõttu katkeda. Tööd on valdkonnas selgelt järjestatud ja neid tuleb teha iga päev. Haigestumine kasvaski, lisandusid koroonast tingitud asendused taime- ja loomakasvatuses. Samuti lisandus asenduse vajadus ajal, kui välistööjõu pääs Eestisse oli koroona tõttu piiratud.
Kuidas te lisandunud tööjõuvajadusega hakkama saite?
Pidime väga kiiresti meeskonda suurendama. Loomakasvatuse asendustalunikele on määratud üsna ranged tingimused nii oskuste, hariduse kui ka töökogemuse osas, taimekasvatuses olid need leebemad. Nii saime palgata kohe 13 uut asendajat. Aastaid oli meil meeskond 30liikmeline, nüüd lisandunute osakaal oli päris suur.