Jõgeval kasvab katseklaasis 800 kartulisorti

Liina Jakobson. Foto: Riina Martinson

Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudi biotehnoloogia osakonna ukse taga avaneb jahe ja hämar ruum täis pisikesi katseklaase, igaühes kasvamas mõne sentimeetri pikkune taimeke: kartulid, maasikad, krüsanteemid, koguni tilluke ploomipuu mahub katseklaasi sisse, näitab taimegeneetika teadur Liina Jakobson.

Kokku on riiulitel 6000 katseklaasitaime, kõige enam kartuleid – 5600, mille erinevaid sorte ja aretisi on seal hoiul koguni 800. Tundub täiesti uskumatu arv!

Riiulitel on nii vanu sorte, rahvaaretisi kui ka sordiaretajate aretusmaterjali, mis pole sordiks saanud, kuid aretaja hinnangul on neil siiski mingi väärt omadus, mida võiks tulevikus, olgu siis aasta või aastakümne pärast, uue sordi loomisel tarvis minna. Seni on see taimne materjal katseklaasis hoiul.

Jakobson rääkis, et taime biotehnoloogia osakonna ülesanne ongi hoolitseda, et sordid ära ei kaoks. Enamik taimi on kerge vaevaga seemnest paljundatavad, kuid osa mitte ja need peavadki katseklaasist läbi käima. Näiteks kartul.

Kartulisordi säilimiseks peaks mugula igal kevadel maha panema ja sügisel seemne taas üles võtma. Arvestades, et sorte on kogus 800, oleks see ülisuur töö, lisaks võib ilm vingerpussi mängida.

Mitte kõik katseklaasis kasvavad kartulid ei ole aga „muuseumieksponaadid”, sest kartul on üks taimedest, mille seemet meie põllumeeste jaoks katseklaasis kasvatades parendatakse. Nimelt on kartul väga vastuvõtlik haigustele ja mitu aastaringi mullast läbikäinuna on mugulad suure tõenäosusega mõne häda külge hankinud. Söögikartulina kannatab neid kindlasti tarvitada, kuid tootmispõldudele mahapanekuks on kartuliseemet teatud aastate tagant vaja uuendada, seda Jõgeval katseklaasis tehaksegi.