Kuusepõllul käib saagikoristus

Kui paljudele meist pole veel meeldegi tulnud, et jõulud lähenevad, siis jõulupuude kasvatajatel on käes aasta kiirem aeg. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Praegu põrisevad kuusepõldudel saed, et juba paari päeva pärast saaksid esimesed jõulukuuskede müügikohad kõige kärsitumatele 1. advendi puhul tuppa viimiseks rohelisi kaunitare pakkuda.

Kuusemüügikohtades pakutakse nii Eestis kasvatatud kui ka väljaspool, peamiselt Taanis, Poolas ja Saksamaal sirgunud jõulupuid. Eestis kasvatatutest peamiselt harilikku kuuske, lisaks fraseri nulgu, serbia kuuske ja torkavat kuuske ehk hõbekuuske.

Kui palju Eestis jõulukuuskede kasvatajaid on, polegi teada, suuremaid on ühe käe sõrmede jagu, lisaks pered, kes oma maa peal, näiteks endisele kartulimaale müügiks kuused istutanud.

Metsandus nagu põllul

Jõulupuid varuva ja turustava Artistoni projektijuht Tarmo Vahter rääkis, et jõulupuu kasvatamine pole sugugi vaid pisikese taime mahaistutamine ja siis 6–10 aasta pärast selle maharaiumine, vahele jääb suur hulk tööd. „Käsitööd on väga palju,” sõnas Vahter. „Jõulupuuistanduse üks suurimaid väljakutseid on, kuidas hoida umbrohi kontrolli all, sest kui jõulupuu ja rohttaimed kasvavad koos, siis puud kaotavad alt okkad ja lähevad inetuks.”

Paljud niidavad puude alt, veel on vaja haiguste ja kahjurite vastu pritsida. „Eestis on kahjureid õnneks vähem, sest siin kasvatatavaid puuliike on vähem, aga näiteks Taanis, kus ma olen kaukaasia nulgu ostmas käinud, öeldakse, et istanduse omanik peaks kaks-kolm korda nädalas istanduse diagonaalis läbi käima, jälgima okkaid ja keerama oksad teistpidi, et võimalikke kahjureid ja haiguseid avastada. Sisuliselt terve suvi on vaja ametis olla.”

Eestis kasvatatakse valdavalt harilikku kuuske ja torkavat kuuske ja need pole väga kapriissed.