Ka raiet tehes saaks metsalindudele kasulik olla

Taavi ja Taavo Ehrpaisi värsked tammepuust pesakastid oma aega ootamas. „Sügisel pole mõtet kaste metsa viia, sest talvel hakkavad neid tihti kasutama hiired, kes tassivad kasti oma pesamaterjali täis. Mõistlik aeg pesakastid metsa viia ja seal olevaid ka puhastada on veebruaris-märtsis,” õpetas Taavi Ehrpais. Foto: Taavi Ehrpais

Tehispesade paigaldamisega saab metsaomanik toetada suluspesitsejaid linde, aga raiel õigeid otsuseid tehes avapesitsejaid, kes teevad pesasid maapinnale, rohttaimedele, põõsasse jm.

Tuttav metsamees, kes on näinud Eesti metsanduse paremaid ja halvemaid aegu, tõi lugeda 63 aastat tagasi ilmunud raamatu, Viktor Masingu ja Jüri Laasimeri „Pesitsusvõimaluste loomine kasulikkudele lindudele”. Tooja saatesõnad olid, et kõik uus on unustatud vana.

Ühes mõttes see vana nüüdsest siiski erineb põhimõtteliselt: praegu on kombeks kaitsta loodust nii, et inimtegevus keelatakse, aga vana raamat soovitab tegutsemist. Peale tehispesade paigaldamise ning looduslike õõnsuste ja orvade säilitamise ja kohendamise tähendab see teadlikku raietööd – teatud puude ja põõsaste allesjätmist, alusmetsa säilitamist, puistu liigilise koosseisu kujundamist. Teisisõnu tähendab see võtteid, millega saab raie negatiivset mõju leevendada.

Kirjeldatud on näiteks, et pesitsuspaikade mõttes on väga soodsad kõik okaspuud, kuusk eriti järelkasvus või segametsa koosseisus. Valgustusraiel tasub teatud puhkudel lindude nimel väikesi tihedaid lehtpuutukkasid puutumata jätta. Säilitada tasub mitut sorti põõsaid, näiteks pesade kaitse mõttes ka astlate ja ogadega põõsaid (kibuvitsad, viirpuud jm) ning lindude toidu mõttes marjadega põõsaid (nt pihlakad, toompihlakad, kuslapuud, paakspuu, lodjapuu, sõstrad).

Raamatu autorid rõhutavad, et avapesitsejate lindude pesitsusvõimalusi soodustada on märksa keerulisem kui tehispesakaste üles panna. Vaja oleks pidevalt jälgida, kuidas linnud rakendatud võtetele reageerivad, et selle järgi edasi tegutseda. Tegutsejale abiks on raamatus ära toodud põhjalik tavalisemate värvuliste pesade määraja, kus liigiti märgitud ka meeliselupaigad. Sealtsamast saab järele vaadata, millised munad kellelgi on või mille järgi määrata linnupoegade umbkaudset vanust.

Väikemetsaomaniku võimalus

Võrreldes 60 aasta taguse ajaga on muutunud see, et nüüd on Eestis kümneid tuhandeid väikemetsaomanikke, kellel suhteliselt suur vabadus otsustada, mida ja kuidas oma metsas teha. Ka puhkudel, kui omanik hoopis tellib metsatööd teenusena, maksab tema tahe.

„Raieõigust müües saab muidugi tingimusi seada,” kirjeldas näiteks väikemetsaomanik Andrus Jair. „Märgistasin kõik puud, mis tuli säilitada. Nende puude asukohad salvestasin GPS-i. Joonistasin kaardid, kuhu mingi säilitatav ala peab jääma, ja need olid lepingu lisaks. Lepingusse kirjutasin sanktsioonid puhuks, kui mu tingimusi eiratakse.”

Andrus Jair on üks neid, kes raieid tehes teadlikult metsaelustikule mõtleb.