Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Metsaülema amet kannab põlvkondade väärikust

Kärsu puitmõisas asub Luua metsanduskooli Tihemetsa metskond, mille üldpindala on 5500 hektarit ja metsaülem Väino Lill jätkab siin isa tööd. FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) igal 18 metskonnal on metsaülem, kelle keskmine tööstaaž jääb 35 aasta ringi ja kinnitab nende pädevust valdkonnas. Kuigi ajaga muutuvad nii ülesanded kui ka arusaamad, teeb südamega oma ametisse suhtujate meele mõruks sotsiaalmeedia, mis kasvatab tegelikust elust võõrduvat põlvkonda, kes kaitseb metsa arvutis.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

RMK peametsaülem Andres Sepp reastas metsaülemate peamised ülesanded riigimetsa süsteemis sedasi: maakasutuse planeerija, lepingute sõlmija ja hoidja, kogukondade kaasaja ja lepitaja.

„RMKs töötavad metsaülemad on enamasti pika staaži ja kogemusega, osa neist on töötanud sama koha peal järjepidevalt 40 ja enamgi aastat ning näinud, kuidas vana metsa asemele tekib, kujuneb ja kujundatakse uus mets, mida saavad kasutada meie järeltulevad põlved,” möönis Sepp. „Metsaülemad teavad oma kogemusest, et metsa kasvatamiseks on vaja teada ja tunda, millist metsa millisel alal on üldse võimalik kasvatada, nad on õppinud ja pühendunud metsakasvatajad, kõik nende otsused on seotud tulemusliku metsakasvatusega.”

Üle poole Eestist on kaetud metsaga. Metsa- ja puidusektor annab tööd umbes ­60 000 inimesele, nii palju pole Pärnus elanikkegi. Metsandus ja sellega seonduv on maaelu tugisambaid, mis annab tööd ja leiba ning hoiab inimesed paiksena.

Amet isalt lastele

Pätsu-aegses Eesti Vabariigis oli metsaülem laiade volitustega riigiametnik, kes metsi majandades esindas riigi huve ja hoidis riigi vara. Esinduslik vormiriietus lisas ametile väärikust punavõimu ajalgi ning andis ehk isa uhkele pojalegi koolitee ette. Nii nagu näiteks RMK Valgamaa metsaülemale Risto Sepale, kelle isa Värdi Sepp oli Järvseljal metsaülem.

„Metsandus ja metsainimesed olid tol ajal au sees, inimesed hindasid spetsialisti, kellel oli haridus ja kogemused. Elu metsade keskel, kodune aura ja traditsioon panid ka minu mõtted liikuma metsanduse õppimise suunas,” märkis Risto Sepp, kes võttis kõrgkoolidiplomi vastu taasiseseisvunud vabariigis ja 1992. aastast töötab Valgamaa metskonnas.

Sepa sõnul on metsaülema töö pidevas arengus ja muutumises.

Tagasi üles
Back