„Inimesed on rohkem teadvustanud, et metsandus ei ole iseeneslik tööstusharu, vaid on vaja tarkust, et osata õigeid otsuseid teha,” sõnas kooli turundusjuht Kairit Prits.
Suurenenud huvi tõttu kummitas kooli aina enam ruumipuudus, ent oktoobri lõpus saadi sellele leevendust, kui praktikahoone juures avati uus viiesajaruutmeetrine metsamasinate õppekeskus. Kõrgete lagedega ruumist leiab korraliku hooldus- ja remondiala koos tänapäevaste vahenditega, kaks kokkuveotraktori ehk forvarderi trenažööri (vähendatud suurusega metsamasin) ja hulganisti õppevahendeid, näiteks erinevad puidusortimendid, täissuuruses metsamasina sisemuse skeleti, elektristendi ja muud, mis õppega kaasas käib. Lisaks veel suur simulaatoriklass, õppeklass ja kontoriruumid.
Õpilased on uued ajakohased tingimused hoobilt omaks võtnud. Elava huvi tõttu võimaldatakse õpilastel ka õhtuti instruktori juuresolekul ruume kasutada. „Vahel peame õhtuti neid ruumidest ära suunama, sest instruktor tahab ka koju saada ja koristaja oma tööd teha,” rääkis Luua Metsanduskooli metsamasinaõppeüksuse juht Meelis Kall.
Tähtis on tervikpilt
Metsamasinate õppekeskuses omandavad teadmisi harvesteri- ja forvarderioperaatorid. Kumbki eraldi eriala, ent proovida saavad poisid (mõnel aastal sekka ka mõni üksik tüdruk) mõlemaid. Kui mõelda, et miks peab ühe masina juhtimist koolis kolm aastat õppima, siis tõepoolest, masina võib selgeks saada ka ettevõttes kohapeal, aga tervikpilt jääb puudu.