Tulevikumetsa istutavad robotid. Kas ulme või lähitulevik?

Milremi tsiviilturu jaoks kohandatud lahendusega sarnaseid roboteid kasutavad eestlased oma missioonil Malis. Foto: Milrem Robotics

Kaitsetööstusettevõtte Milrem, Tartu Ülikooli ja RMK koostöös arendatakse juhtimisautonoomiat metsarobotile, mis tulevikus suudab istutada metsa ja väikseid taimi ka hooldada. Metsakeskkonnale inimsammust väiksema mõjuga roomikrobot võiks tulevikus pakkuda teenust nii riigi- kui ka erametsade majandamisel.

Mõte nutikast metsarobotist sai alguse 2017. aastal, kui kaitsetööstusettevõttes Milrem hakati kaardistama võimalusi kasutada end suurepäraselt tõestanud roboteid ka tsiviilvaldkonnas. Üks võimalus, mis sõelale jäi, oli päästevaldkond, teine metsandus.

2023. aastani kestva projekti eesmärk ongi vähendada inimsekkumise vajadust metsas: luua masin, mis liiguks metsas võimalikult autonoomselt ja täpselt ning teeks ära metsaistutus- ja hooldustööd.

Milrem Roboticsi tsiviilvaldkonna arendusjuht Priit Vellak sõnas, et kui ta ettevõttega liitus, tundus mõte sellisest robotist pärit ulmevaldkonnast. „Nüüdseks on piisava maastikuvõimekusega masinad olemas ning tarvis on veel juhtimisautonoomiat täiendada.”

Mida nutikas metsarobot teha suudab? „Robotile kinnitatud tööriist valmistaks ette pinnase, istutaks taimi ja salvestaks taime asukoha andmebaasi. Järgmisel aastal, kui on vaja kultuurihooldust teha, teab masin täpselt, kus taimed asuvad, ja teeb ka kultuurihooldust,” kirjeldas ta lühidalt roboti võimekust. Masin on varustatud ka vähemalt nelja kaamera ja kahe Lidariga – viimaste abil on võimalik koguda infot metsakeskkonna kohta ja vajadusel luua metsast kasvõi digitaalse kaksiku.

Üks alus, mitu võimalust

Metsaroboti nn alusvankriks on Milremi tsiviilturu jaoks kohandatud lahendus Multiscope UGV – sarnaseid roboteid kasutavad eestlased oma missioonil Malis. Alusvankrile saab kinnitada erinevaid tööriistu – nii ei pea istutamiseks ja hooldamiseks soetama mitut robotit. „Kui istutamisperiood on neli kuud, siis ülejäänud aja