Maa Elu tomatid annavad veel saaki

Kadril jätkub tomateid suhu pistmiseks veel jõulukuulgi. Foto: Kadri Suurmägi

Septembrikülmade saabudes kolisime oma potitomatid tuppa ja võtsime uurida, kas jutul, et tomateid võiks kasvõi mitu aastat järjest kasvatada, on tõepõhi all. Kevadel mulda pandud potitomati seemnetest kasvasid ilusad taimed, mis suvel rõdul ja peenral rikkalikult saaki andsid. Taimed, mis enne miinuskraade tuppa said toodud, kasvavad edukalt edasi ja annavad ka saaki.

Kadri roheteraapia

Neljast tuppa toodud taimest on saanud kaks. Või kaks ja pool – üks veel vindub. Need kaks taime, mis leidsid koha aknalaual, kus kõrval asuv rõdu­uks sai tuulutusasendis kurja teha, jäid peagi lehtedeta.

Ülejäänud kaks kõrvaltoas on tublid – õitest on saanud tomatid ja viimased värvuvad ka kenasti punaseks. Taimed jäid nüüd äsja korra lühikeseks ajaks kuivale, sest olin ära, aga loodan, et kosuvad jälle.

Ainult jah. Taas tõden, et lätlaste sort ‘Vilma’ pole päris minu lemmik – kui tomateid nii väikses koguses tuleb, tahaks suhu pista ikka midagi tõeliselt magusat.

Aga ainuüksi nn roheteraapia ja mõnusa tomatitaimede lõhna pärast, mis suve meelde toob, on nendega tore toimetada. Oma tomatid esimesel advendil? Täitsa vahva!

Teele korjab aina saaki

Teele tomat. Foto: Teele Üprus

Suur oli üllatus, kui pärast viimast kurtmist, et mu ‘Vartol’ õied ära kukuvad, neid hoopis juurde hakkas tekkima. Eks olin ise ka hoolsam ja käisin iga päev õisi käega soputamas, et need siis tolmleksid. Tulemuseks ligi kümme uut tomatit taimel ja seda hilissügisel – olen saavutuse üle päris uhke. Kaks tükki sõime hiljuti ära, kaks on kohe-kohe valmis ja ülejäänud ootavad veel punast tooni. Oli ikka hea küll, seda enam, et poetomati maik juba võrdluseks suus.

Kuna taim on umbes meetrikõrgune, hakkasin teda otsast kärpima, pole ju aknalaual teab mis palju ruumi. Praegu on igatahes ilusake. Kui nüüd veel seisaks meeles teda regulaarselt väetada.

Riinal hoopis paprika

Mina jäin oma potitomati tuppatoomisega hiljaks. Üks miinuskraadidega öö septembris ainult oli ja see jõudis mu potiga lillepeenras kasvanud tomatitaime nii palju siiski näpistada, et toas ta ei kosunudki. Õnneks taipasin samal ajal õuest peenralt välja kaevata kõige ilusama paprika ‘Tra­petz’ taime, potti istutada ja tuppa tuua. Algul see küll hakkas temperatuuri järsu muudatuse tõttu alumisi lehti kollakaks muutma ja maha pudistama, kuid nüüdseks on taim ilus ja aina võimsamaks kasvab.

Ühest pisikesest rohelisest viljast on kasvanud väiksemat sorti punane paprika, mida ei tihkagi küljest ära noppida – kuidagi eriti hästi sobib see punane kerake jõuluootuse aega.

Septembris peenralt välja kaevatud ja potiga tuppa toodud paprika jätkab õitsemist ja viljade küpsetamist. Foto: Riina Martinson

Taim õitses vahepeal rikkalikult, aga kuna ei tulnud meelde õisi tolmeldada, siis pisikesi vilju on tekkinud mõni üksik. Nüüd käin uusi õisi tasakesi raputamas, ehk saab edaspidi ka uusi vilju näha.

Ehkki viimased kolm kuud pole paprikataim toas väetist saanud – esialgu lihtsalt ei uskunud, et kasvama jääb, on taim väga ilusate lehtede ja õitega. Edaspidi annan talle ka väetist ja jään põnevusega ootama, kas ka vilju saab.