/nginx/o/2013/11/04/2598548t1h6e9d.jpg)
Taastav põllumajandus hõlmab endas terviklikku süsteemi maaharimisviisidest, mis keskenduvad eelkõige mullatervise edendamisele, et tagada kestlik tulevik, kirjutavad Eike Lepmets ja Merili Simmer maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonnast maablogis.
“Selle üle võib vaielda, kas Eesti kontekstis on sõna taastav asjakohane. Meie põllumuldade seisund on paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea,” kirjutavad nad.
Põllumajandusuuringute Keskuse mullaseire ja uuringute büroo juhataja Priit Penu sõnul huvituvad põllumehed üha rohkem oma muldadest ja üritavad neid kasutada nii, et ka nende järeltulijad saaks seda teha.
Samas ei pruugi teatud põllumajanduskeskkonna näitajate trendid toetada selle seisundi pikaajalist säilimist, mistõttu peaks suurendama oma teadmisi erinevate viljelusviiside mõjust põllumajanduskeskkonnale ja eriti mullale.
Nende sõnul ongi taastava põllumajanduse keskmes muld, mille eest püütakse võimalikult hästi hoolitseda, sest seda nähakse kui elusorganismi.
“Selle organismi olulised osad on nii maapealsed taimed ja mullaorganismid maa all kui ka mullastruktuur, mis moodustub nende kaasabil ja mille vahel saavad liikuda nii õhk kui ka vesi. Taimejuured eritavad oma juureümbruse keskkonda juureeritisi, mis on suures osas suhkrud, mille on moodustanud taimelehed fotosünteesi käigus. Suhkrud meelitavad kohale mulla mikroorganisme, kes neid tarbivad ja annavad vastutasuks taimele vajalikke mineraalaineid ning muid ühendeid, mis taime immuunsust tõstavad,” selgitasid postituse autorid.
Selleks, et muld niimoodi toimima panna, et ta taimede eest hoolitseks, paremini vett hoiaks ja hea õhulise struktuuri moodustaks, pakub taastav põllumajandus välja viis mullatervise printsiipi. Need on – häiringute piiramine, mulla hoidmine taimkattega kaetult, elavad juured, mitmekesisus ja loomad.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)