Linnugripp tapab Eesti metsalinde

Läinud talvel surid linnu­grippi peamiselt luiged, nüüdseks on haigus levinud ka metsalindude seas. Foto: Tairo Lutter/Postimees

Iga nädal tuleb üle Eesti teateid surnud lindudest. Kui läinud talvel leiti linnugrippi surnuna peamiselt luiki mere äärest, siis nüüd sisemaal linnukorjustelt saadud positiivsed proovid viitavad selgelt, et see ohtlik haigus ei levi pelgalt rändlindudega, vaid nakatunud on ka meie paiksed metsalinnud.

Linnugripp on laialt levinud üle Euroopa ja tegemist on epideemiaga. „Viimaste nädalate jooksul on eriti nakkava linnugripi viirusetüve H5N1 tõttu nakatunud ja tulnud hukata üle 1,5 miljoni kodulinnu. Poolas hukati ligi 700 000 lindu,” ütles Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda.

Eestis on sel sügisel leitud linnugrippi siinsete püsiasukate – kassikakkude, kanakullide ja isegi merikotkaste seas. „Viirus on meil kindlalt olemas,” tõdes Kalda. „Kohalike röövlindude nakatumine üle Eesti näitab, et keskkond on viirusega saastunud ning levik ulatuslik. Praegu on linnugripp püsivalt Eestis levinud just kohalike metslindude populatsioonis.”

Oktoobri algusest on Eestis leitud suure patogeensusega linnugripiviirust kassikakul Hiiumaal, kanakullidel Viljandimaal ja Pärnumaal ning merikotkal Lääne-Virumaal. Samuti on see taud diagnoositud suur-laukhanel ja luigel. Röövlinnud on saanud nakkuse oma saakloomadelt ja levitavad viirust ise edasi.

Kui Aafrika seakatk tegi tõelist laastamistööd meie metssigade populatsioonis, siis lindude seas nii hulluks olukord ehk ei lähe.

PTA on palunud hukkunud lindudest teatada ja seda on teinud nii looduses liikuvad tavainimesed, jahimehed kui ka keskkonnaametnikud. Teateid ja pilte surnud lindudest oodatakse aadressil linnugripp.ee/teata.

Pildi järgi hinnatakse, kas korjustest õnnestuks veel proov võtta ja kas tasub kohale minna. „Kui ikka järele on jäänud sisuliselt kaks sulge ja muud võtta pole, ei ole mõtet minna, kui aga on piisavalt materjali proovi võtmiseks, siis me kohale läheme ja kõrvaldame ka korjuse loodusest,” kinnitas Kalda.

Leitud linnu korjust tavakodanik ise puutuda ei tohi. Kalda selgitas, et praegu pole veel teadmist, et see viirusetüvi, mis Eestis levimas, oleks inimesele nakkav, kuid teise linnugripi viiruse tüve puhul on Aasias ja Venemaal olnud inimesele kandumise juhuseid.

Seega tasub ettevaatlik ikka olla, sest viirused võivad muteeruda, vaadake või Covidit. Samuti võib inimene haigust enese teadmata edasi kanda.

Väga ettevaatlikud peavad olema kõik linnupidajad. PTA ei nõua veel lindude ainult siseruumides pidamist, kuid kindlasti tasub seda eelistada. Kui linnud on väljas, peaks ala olema pealt kaetud ja looduses vabalt elavad linnud ei tohi sisse pääseda.

Kalda rõhutas, et kui teil on kasvõi üks kana, tuleb see registreerida, et piirkonnas haiguse avastamisel saaks ümbruskonna linnud kiiresti üle kontrollitud.

Kui leiad surnud linnu

Kui leiad loodusest surnud linnu, teavita hukkununa leitud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metsalindude või surnud röövlindude korjustest veebirakenduse linnugripp.ee/teata kaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja pildi, mis lihtsustab lindude leidmist.

Teateid saab jätta ka infotelefonil 605 4767.